Uudised
Prindi lehekülg
LAK-õppe päev – Eesti kogemus
20.04.2010
Homme, 21. aprillil murrab lõimitud aine- ja keeleõppe nädala, LAK-õppe nädala selgroo lõimitud aine- ja keeleõppe päev, mille raames toimuval seminaril arutletakse Eesti kogemusi selle metoodika rakendamisel.
Seminari põhiesineja on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud LAK-õppe ekspert Peeter Mehisto, kes oli kümmekond aastat tagasi keelekümblusmetoodika Eestisse toomise initsiaatoreid. Kanadas sündinud ja kasvanud eesti juurtega Peeter Mehisto on lõimitud aine- ja keeleõppega süvendatult tegelenud üle 10 aasta. Londoni ülikooli doktorandina uurib ta faktoreid, mis soodustavad või takistavad keelekümblusprogrammide arengut.
 
„LAK-õpe pakub tõhusaid võimalusi aidata lapsel omandada ja arendada korraga kahte või enamat keelt,“ sõnastab Mehisto lõimitud aine- ja keeleõppe olemuse ja vajalikkuse.
 
Homsel seminaril räägitakse LAK-õppe olemusest arutledes, mida annab teises keeles õppimine, mida näitavad aju-uuringud, mis on LAK-õppe tuum, millised on kakskeelse õppe rakendamise küsimused, keelekümbluse kogemused jne.
 
Kuni 23. aprillini kestva LAK-õppe nädala jooksul toimub üle Eesti mitmeid koolitusi, seminare, koolides ja lasteaedades on lahtiste uste päevad, külastada saab tunde, lasteaedade teatripäevi, meisterdamise tööpadasid jne. Ürituste kava ja registreerimisinfo on toodud LAK-õppe nädala korraldaja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodulehel: www.meis.ee/lak-oppe-nadal2010.
 
Kõik huvilised saavad teha sel nädalal oma päevi värvikamaks ja külastada mõnda lasteaeda või kooli, kes LAK-õppega tegeleb. Selliseid võimalusi on rohkesti üle kogu Eesti – LAK-õppe nädala raames on koolid ja lasteaiad korraldanud ise mitmeid temaatilisi üritusi, mille kohta saab enam infot siit: www.meis.ee/lak-oppe-nadal2010. Kõik huvilised on teretulnud!
 
Teises keeles õppimisel on Eesti haridussüsteemis pikaajalised traditsioonid. 1960. aastatel alustati tollases Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 21. Keskkoolis võõrkeelse aineõppega, hiljem liitus sellega veel mitmeid koole. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970. aastail ning on jätkunud senini.
 
Keelekümblust hakati Eestis tutvustama 1992. aastast. Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe mooduseid. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus, mis võimaldab tulemusi võrrelda rahvusvahelises mastaabis. Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud 30 kooli ja 31 lasteaeda.
 
 
Lisainfo:
 
 
Natalja Mjalitsina
Mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator
Tel 659 9854
GSM 5341 4171
 
Monika Kopti
Kommunikatsioonijuht
Tel 659 9031
GSM 521 2602