Uudised
Prindi lehekülg
AUGUST 2016
04.08.2016

MISA arutleb Arvamusfestivalil Eesti ühiskonna kasutamata potentsiaali üle
Õppeedukuse tagavad kõik õppeprotsessi osapooled
Sillamäe elanike eesti keele õppe väljakutsed
Augustis toimub 16. rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“
Augusti lõpp toob Pärnusse rahvusvahelise slaavi kultuuri festivali



Arvamusfestivali 2016 Riigi potentsiaali ala

MISA arutleb Arvamusfestivalil Eesti ühiskonna kasutamata potentsiaali üle

12.-13. augustil toimuval Paide Arvamusfestivalil korraldab MISA koos viie partneriga arutelusid Riigi potentsiaali alal. Reedel, 12. augustil, arutlevad Paul Eerik Rummo, Mari-Liis Lill, Olesja Lagašina, Henri Laupmaa ja Vladimir Svet teemal „Määratlemata kodakondsusega inimesed – peavalu või kasutamata potentsiaal?“

Eestis elab täna üle 80 000 inimese (ehk 6 protsenti elanikkonnast), kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on Eestis sündinud või siin aastakümneid elanud – loonud pere, saanud hariduse, leidnud töö või on ise tööandjaks endale või teistele. Nad ei ole Eesti kodanikud ja ei ole valinud ka ühegi teise riigi kodakondsust. Seetõttu jäävad nad  ilma võimalustest mida Eesti kodanikuks olemine pakub. Neil on vähem võimalusi osaleda poliitilises ja ühiskonnaelus – puudub õigus töötada riigiametis, osaleda Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Rääkimata küsimusest, mis määratlemata kodakondsuse staatus neid küsima sunnib  – mis riik on minu „oma“, mis riigi „oma“ ma olen? Eesti inimarengu aruande andmetel küündib määratlemata kodakondsusega inimeste sotsiaalne tõrjutus peaaegu 50 protsendini, mis on keskmiselt 2,5 korda kõrgem kui eestikeelsetel Eesti kodanikel. Samuti on määratlemata kodakondsusega inimeste sotsiaalse tõrjutuse määr oluliselt kõrgem kui venekeelsetel Eesti kodanikel.

Arvamusfestivalil arutleme selle üle, mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta. Kas määratlemata kodakondsuse staatus, sellega kaasnev vähene dialoog riigiga, sotsiaalne tõrjutus ja muud väljakutsed on ainult nende inimeste endi mure või on see tegelikult märk palju ulatuslikumast, kogu Eesti ühiskonda puudutavast kasutamata potentsiaalist?

„Määratlemata kodakondsusega inimeste küsimuse oleme Arvamusfestivalil tõstatanud, kuna näeme, et diskussiooni kodakondsuseta inimeste arvu vähendamiseks on ühiskonnas vähe ja see on pigem ühekülgne. Aastakümneid kestnud probleemi lahendustes keskendutakse peamiselt sellele, kuidas panna inimesi kodakondsust taotlema. See on aga vaid üks võimalikke lahenduskäike,“ selgitas MISA juhataja Dmitri Burnašev. „Ka MISA on aastaid viinud ellu erinevaid tegevusi, mis aitavad kodakondsuse taotlemist toetada, nt aidanud inimestel tasuta eesti keelt õppida või kodakondsuseksamiks valmistuda, samuti pannud noori mõtlema, mida tähendab Eesti kodanikuks olemine ja mis väärtusi see staatus endas kannab. Samas näeme, et selleks, et tegevused kannaksid vilja, on vaja kogu Eesti ühiskonna kaasatust. Samuti ei toimu paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates neil riigiga dialoogi, mistõttu kahtlevad nad, kas Eesti riik on neist kui kodanikest huvitatud. Selle olukorra muutmiseks peab teema käsitlus olema oluliselt laiem kui pelgalt kodakondsuseta inimeste harimine ja toetamine – vajalik on kogu Eesti ühiskonna kaasav tugi,“ tõdes Burnašev.

MISA korraldatava aruteluga otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: milliseid muutusi on vaja selleks, et kõik Eesti elanikud oleksid rohkem kaasatud ja tunneksid end täisväärtusliku osana Eesti ühiskonnast, et  seeläbi väheneks  nende sotsiaalne tõrjutus ning kasvaks usk Eesti ühiskonda. Mida on vaja ette võtta, et Eesti kodakondsus muutuks väärtuseks, mille nimel tasub pingutada? Nende ja paljude teiste küsimuste vastuste abil soovitakse leida viise, mis aitaksid panna mittekodanikke mõtlema enda Eesti riigiga sidumise peale ja mis ühtlasi aitaks neil tunda, et nad on riigi jaoks olulised.

Lisaks MISA juhitud arutelule saab Riigi potentsiaali alal kuulata kahe päeva jooksul mõtteavaldusi seoses e-riigi ja -teenuste tuleviku suuna, käimasoleva haldusreformi, riigi jõukuse ning Eesti rahva tulevikuväljavaadetega.

Riigi potentsiaali ala arutelusid organiseerivad: e-Riigi Akadeemia, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA), Eesti Koostöö Kogu, Statistikaamet, Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK), Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

Riigi potentsiaali ala postitusi jälgi ka Facebooki ürituse lehel: https://www.facebook.com/events/1762865637260935/. Arvamusfestival 2016 kava leiab siit:
http://www.arvamusfestival.ee/kava/.


Lisainfo: Ann Asser, MISA kommunikatsioonijuht, e-post: ann.asser@meis.ee, tel. 6599039


Ülevaade rahvusvahelisest projektist SLT4AA

Õppeedukuse tagavad kõik õppeprotsessi osapooled

Juulis toimus Ungaris Erasmus+ KA2 strateegilise partnerluse projekti SLT4AA (School Leadership Toolkit for Accelerating Achievement) lõppkonverents. Kaheaastase projekti partnerriigiks oli Eesti, eesotsas Tartu Ülikooliga. Õppeedukuse tõstmisele ning koolijuhtimisele keskenduvast projektist võttis osa, koos mitmete teiste Eesti koolide töötajatega, ka MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. 

SLT4AA projekti peamine eesmärk oli õppeedukuse tõstmine läbi kooli juhtimisprotsesside parandamise. Projekti eeskujuks oli Suurbritannia koolide ümberkorraldamine akadeemiateks ja nende koolide juhtimine. Eesti roll oli projektis osalevate viie riigi koolide arenduskogemuse kriitiline ülevaatamine, muuhulgas ka kõrvutamine Eesti oludega ning nende probleemide lahendamisele kaasaaitamine. Projektis osalemine andis osalejatele võimaluse võrrelda sarnaseid protsesse erinevates riikides.

Projekti lõppkonverentsil osales kokku 70 inimest, kelle seas oli õpetajad, huvijuhte, praktikud, õppenõustajad,  koolijuhte ja õppejõude Eestist, Bulgaarist, Portugalist, Suurbritanniast ning Ungarist.

Lõppkonverentsil jäi kõlama mõte, et Eesti haridus on võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega väga heas seisus ning Eestisse soovitakse õppima tulla. „Samas teades meie probleeme saab teiste maade praktikast välja noppida ideid, mida Eesti kontekstis, küll natuke teistes oludes ja võib-olla ka teistmoodi, ära kasutada, et muuta meie haridussüsteemi ning sealhulgas ka koolijuhtimist veelgi paremaks,“ kommenteeris projekti lõpptulemust SLT4AA projektijuht ja TÜ hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk.

Projektis kaasa löönud Jana Tondi tegeleb oma igapäevatöös mitteformaalse õppe ja keeleõppe korraldamisega, mida ta viib ellu koostöös erinevate koolide ning projektipartneritega. „Lisaks tutvustan vene- ja eestikeelsetele koolidele ka mitteformaalse õppe võimalusi. Projektis osalemise käigus sain tutvuda erinevate riikide mitteformaalse õppe võimalustega ja ka koolijuhtimise praktikatega, mille näiteid saan kasutada tulevaste eesti keele- ja kultuuriõppe tegevuste elluviimisel.

Tondi sõnul ei sõltu õpitulemus ja kvaliteet ainult õpetatavast materjalist, õpetajast ning õppijast, vaid paljudest nüanssidest, mis jäid kõlama ka projekti seminaridel ja lõpuüritusel. „Koolis või muus õppeasutuses lasub õpiprotsessi eduka tulemuse saavutamise vastutus kõigil organisatsiooni töötajatel, mitte vaid  (keele)õppijal ja õpetajal.  Kvaliteedi tagamiseks on tähtis kogu protsessi süsteemne analüüs, olgu see siis rahulolu-uuring või vestlus, omavahelised kokkulepped ja nendest kinnipidamine ning regulaarne tulemuste ülevaatamine. Tähtis on ka see, mida analüüsitakse – hindeid, kohalkäimist, rühmade või klasside arvu, eksamitulemusi või õppekava täitmist. Samuti on vaja arvestada üksteise eesmärkide ja soovidega. Küsida, kas õppija üldse teab, mida õpetaja temalt ootab? Kas õpetaja teab, mida õpilane tunnist loodab saada? Ootused ei ole alati üheselt mõistetavad, nendest on vaja rääkida,“ selgitas ta.

Projekt tõi ka välja, et vajalik on toetada õpilaste omaalgatusi ja suunata neid rohkem ise tegema ning organiseerima. „Iga tavarutiinist erinev õppepäev või õppekäik aitab lahendada neid teemasid, mida õpilased ise tundi kaasa toovad,“ sõnas Tondi, lisades, et vähem olulised ei ole ka õpetaja ja õpilase ühtsed arusaamad väärtushinnangutest ning õiglustundest. 

Lõppkonverentsist võtsid osa ka Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp, Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli emakeeleõpetaja Helen Paju ja Suure-Jaani Kooli huvijuht Siivi Tõnuri, kes nentis, et lõpuüritus andis hea tunde ning teadmise, et Eesti haridussüsteemi tuuakse hea näitena esile. „Mitmed mured, millega ehk teised koolid pead murravad, on Eesti haridussüsteemis juba lahendatud, nagu koolikohustuse täitmine või pedagoogide osalemine kogu ōppeprotsessis,“ lisas Tõnuri.

Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp pidas projektis osalemist vajalikuks uute kontaktide ja heade ideede ning lahenduste leidmiseks. „Suheldes Bulgaaria, Ungari ja Portugali koolide esindajatega veendusin, et erinevates riikides saab arendustegevuste elluviimisel lähtuda samast ideest. Vaja on tõuget, mis suunaks ellu viima muudatusi. Peamine eesmärk, mida muudatustega püüame saavutada, on ju mõtteviisi muutus, mille tunnistajaks ei ole vaid väike grupp kooli töötajatest, vaid muutuse vajalikkust peab tajuma terve kogukond,“ selgitas ta, tõdedes, et teoreetilised alused, millest arendustöös lähtuda, sobivad üldjoontes igale koolile, aga stardipositsioon, millest alustatakse, on väga erinev. „Kui meie koolid tegelevad küsimusega, milline on uueneva õpikäsitluse dünaamika, mil moel on tehnoloogia osakaal õppeprotsessis kõige tulemuslikum, siis need mured on mitmele koolile Euroopas alles tulevik. Eduelamuseks võib koolile olla näiteks muudatus, kus õpetajad peavad oluliseks tundide ettevalmistamist. Keeruline on ka tehnoloogiliste muudatuste elluviimine klassis, kus visualiseerimise võimaluseks on vaid kriit ja tahvel,“ lisas Sepp.

Projekti kohta leiab enam infot koduleheaadressilt: http://slt4aa.eu/.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, Tel. 659 9069, E-post: jana.tondi@meis.ee


Magistritöö eesti keele õppest

Sillamäe elanike eesti keele õppe väljakutsed

2016. aasta maikuus kaitses Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilane Anna-Olga Luga magistritöö teemal „Sillamäe elanike eesti keele õpe“. Töö autor seadis eesmärgiks tuvastada peamisi keeleõppega seotud väljakutseid Sillamäel ja pakkuda uut keeleõppe paradigmat, mis hõlmaks erinevaid keeleõppe tugisüsteeme ning  võimaldaks õppijatel iseseisvalt oma keeleoskust arendada.

Autor annab oma töös ülevaate olulisemast keeleõpet ja keelekasutust puudutavast seadusandlusest. Samuti tutvustab ta Sillamäe keeleõppe võimalusi ja olemasolevaid keeleõppe tugistruktuure. Empiirilise sisendi jaoks on töö käigus intervjueeritud üle 50 Sillamäe elaniku, kes on läbinud keeleõppe kursuseid eri aegadel 1990. kuni 2015. aastani. Intervjuude väljavõtetest leiab näiteid keeleõppe kogemustest, võimaldades tagasiside põhjal jälgida muutusi keeleõppe korralduses ning metoodikas. Lisaks annavad uurimistöö käigus läbiviidud intervjuud Sillamäe eesti keele õpetajatega ülevaate keeleõppe korralduslikest väljakutsetest. Samuti selgub tööst õpetajate hinnang õppijate madala motivatsiooni kohta, mida seletatakse „õpitud abituse“ fenomeniga.

Oma uurimis- ja analüüsitegevuses keskendub autor Sillamäele – linnale, mis on minevikus olnud strateegilise tähtsusega nn „suletud“ linn ning mis tänapäeval on valdavalt venekeelne.

Uurimistöö autor kirjeldab oma töö peamisi järeldusi nõnda: „Keelepoliitika ja -korraldus peavad muutuma sisulisemaks ning keskenduma mitmekesiste ja taskukohaste võimaluste loomisele eesti keele õppes“. Autor toob välja, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata keeleõppe paindlikkusele, mis arvestaks näiteks vahetustega tööl käivate inimestega. Samuti on oluline, et keelegruppide keeleoskuse tase oleks homogeensem. Magistritööst selgub, et inimestel on huvi selliste keeleõppe meetodite vastu, mis on rohkem õppijapõhiselt diferentseeritud ning mis vastavad erinevate õppijate reaalsele keeleoskusele.

Uurimuse respondendid toovad välja ka veebipõhise tasuta keeleõppe võimaluste piiratuse ja ebaühtlase kvaliteedi. Samas võimaldaks veebipõhiste keeleõppe lahenduste edasiarendamine inimestel osaleda keeleõppes olenemata nende elukohast.

Kokkuvõtteks pakub töö ülevaate Eesti keelepoliitikast ja eesti keele õppe võimalustest Sillamäel, kus aluseks on võetud kohalike elanike ja seal tegutsevate õpetajate tagasiside eesti keele õppe korralduse kohta läbi kahe aastakümne.

Antud töö annab panuse eesti keele õppe korralduse teemalisse arutelusse Eestis. Kindlasti on oluline, et ka edaspidi tõstatataks riigipoliitika seisukohalt olulisi teemasid akadeemilistes ringkondades ning Eesti ühiskonnas laiemalt.

Lisainfo: Marianna Makarova, MISA uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@meis.ee, tel. 659 9853


Rahvuskultuuriseltside üritused

Augustis toimub 16. rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“

13.-14. augustil 2016 toimub Pärnus rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“. Festivali korraldab rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioon MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juba 16. korda.

Ürituse algab avakontserdiga, kuhu on oodatud kõik Pärnu elanikud ja külalised. Kontserdil esinevad  Vähemusrahvuste Liidu Raduga laste ja täiskasvanute loomingulised kollektiivid, samuti külalisesinejad Eestist ning välismaalt.

Kahepäevasel festivalil saab näha ja kuulda eesti, läti, leedu, vene, valgevene, ukraina, poola, tšuvaši, burjaadi ning Kaukaasia rahvaste laule ja tantse.

Festivali raames toimuvad ka erinevatele rahvuskultuuridele pühendatud käsitöönäitused ja töötoad ning maitsta saab erinevate rahvusköökide toite.

Festaval avatakse 13. augustil 2016 kell 12.00 Pärnu Rüütli platsil. Esinemised toimuvad üle Pärnu linna.

Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juht, tel. 5800 8847, e-post: raduga_parnu@mail.ru  


Augusti lõpp toob Pärnusse rahvusvahelise slaavi kultuuri festivali 

25.-28. augustil 2016 toimub Pärnus IV rahvusvaheline slaavi kultuuri festival „Svetotš“, kuhu oodatakse 35 folkloorikollektiivi Eestist ja naaberriikidest.

Neli päeva kestva festivali jooksul on võimalik osa saada Eesti, Venemaa, Valgevene ja Lätist slaavi vokaal- ning tantsuansamblite etteastetest.

26. augustil kell 9.30 ja kell 15.00 toimuvad Pärnu Jekateriina õigeusu kirikus vaimuliku muusika kontserdid. 28. augustil kell 14.00 avatakse Pärnu Kontserdimajas dekoratiivkunsti- ja käsitöönäitus.

Festivali ajal toimuvad kontserdid Pärnu Kontserdimajas, Pärnu Lasteparigs ja Pärnu Kuursaalis ning kõlakojas.

Rohkem infot festivali ja ajakava kohta leiad festivali Facebook´i lehelt
https://www.facebook.com/FestivalSvetoch/photos/pb.153081604884531.-2207520000.1464591362./517771711748850/?type=3&theater. Pärnu Kontserdimajas toimuvate ürituste pileteid saab osta Piletilevist või kohapealt.


Lisainfo: Natalia Rafikova, MTÜ Õppe- ja arenduskeskus „Järeleaitaja” juht, tel. 5597 8839, e-post: nar2311@mail.ru 

Rahvuskultuuriseltside üritusi toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee