Uudiskiri
Prindi lehekülg
MÄRTS 2014
07.03.2014

MISA toetas kolmandatest riikidest pärit arstide eesti keele õpet
Jätkuvad ESFi eesti keele õppe tegevused kutseõppe arendamiseks
Ukraina Kultuurikeskus lõimib käsitsi paberi valmistamise, näituste ja etendustega
Aserbaidžaani pühapäevakoolis tähistatakse uue Päikeseaasta algust


MISA toetas kolmandatest riikidest pärit arstide eesti keele õpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 16 Ida-Viru Keskhaigla kolmandatest riikidest pärit arsti ning 20 tööks mitte vajalikul tasemel eesti keele oskusega meedikut tasuta eesti keele ja ühiskonna kursustega. Projekti eesmärk, mille osaks on ka 60-tunnise eesti keele ja kultuuri õppe kursus, on parandada eesti keele oskust, tutvustada riigi ajalugu ja ühiskonda ning elulaadi.

Eesti tutvustamist alustati Ida-Virumaalt, projektis osalejate kodukohast. “Kuna Ida-Virumaa on tuntud tööstuse ning põlevkivi kaevandamisega, siis mindi ekskursioonile Kukruse mõisa ja Kohtla kaevandusparki. Osalejad käisid ka Tartus, kus külastati teiste vaatamisväärsuste hulgas Tartu Ülikooli Kliinikumi. Kevadel on planeeritud väljasõit pealinna, kus väisatakse Riigikogu ning tutvutakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga,” loetles Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuht Anneli Bogens. “Projekti käigus leidsime, et Ida-Viru Keskhaiglas töötavaid välismaalt pärit meedikuid on oluline lõimida koos nende pereliikmetega ja seetõttu on väljasõitudele kaasatud ka lapsed ja abikaasad,” lisas Bogens.

Moldovast pärit nina-kurgu-kõrvaarst Ina Grumeza märkis, et uutele välismaalt pärit töötajatele on kohanemiseks ja sisseelamiseks vajalik anda aega. “Mulje toimunud üritustest on suurepärane. Väga kasulik ja informatiivne oli väljasõit Tartusse, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi professor Margus Lember ja ülemarst Margus Ulst andsid ülevaate arstiteaduskonnast, residentuuri korraldusest ning viisid läbi ringkäigu kliinikumis. Huvitav oli tutvuda Ahhaa keskuse, Tartu Ülikooli ja teater Vanemuisega,” kommenteeris Grumeza.

Projekti korraldaja vahendusel pidasid projektis osalenud meedikud oluliseks tunda Eesti tervishoiusüsteemi, kultuuri ning ajalugu, riigikeele valdamise nõudmiseid ning ka kodanikuõigusi ja -kohustusi Eestis.

Kohtumiste käigus tegid projektis osalejad hulganisti ettepanekuid ka infovoldiku koostamiseks, mis sisaldaks teavet erinevatest keeleõppe, haridus- ja sotsiaalteenustest.  Loomisel on siseveebi edasiarendus, kus oleks leitav nii eelpoolnimetatud info kui ka lingid vajalikele kontaktidega ning tervishoiuvaldkonna andmebaaside ja määruste viidetele.

Projekti “Väljastpoolt EL pärit arstide kohanemise toetamine SA IVKH-s” toetati MISA projektikonkursi “Teadlikkuse tõstmine lõimimisest” raames. Projekti rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames.

Lisainfo:
Anneli Bogens, Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuht, e-post: anneli.bogens@ivkh.ee

Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9853, e-post: maarja.mand@meis.ee


Jätkuvad ESFi eesti keele õppe tegevused kutseõppe arendamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames kolme kutseõpet arendava tegevusega. Jätkub kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav eesti keele õpe. Endiselt toetatakse ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitusi, sealhulgas ka stažeerimist ja populaarse erialakeele portaali kutsekeel.ee arendamist. Kolmanda tegevusena  rahastab MISA ka käesoleval aastal kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamist.

Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava keeleõppega pakub MISA kutsekoolidele ja täiskasvanute gümnaasiumidele võimalust saada tuge oma koolis õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste täiendava riigikeele õppe korraldamiseks. Koolide endi ettepanekute alusel läbi viidavas keeleõppes saab täiendavalt osaleda vähemalt 150 kutsekoolide õpilast. “Tegemist on väga kasuliku moodusega eesti keele õppimiseks, sest gruppidele ja erialadele lähtutakse individuaalselt vastavalt kooli ja grupi vajadustele,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

“Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitusega pakume kutseõppeasutuste õpetajatele võimalust stažeerida eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ja vastupidi -  eestikeelsete kutseõppeasutuste õpetajatele stažeerida vene õppekeelega kutseõppeasutustes, kus õpetamine toimub eesti keeles,” selgitas Tondi. Tondi sõnul on käesoleval aastal tulemas ka koolitus lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisest 20 inimesele ning eesti keele kursused väikestes gruppides vähemalt 50 inimesele.  

“Samuti arendatakse kutsekeel.ee keskkonnas eesti erialakeele õpet, kogutakse kokku erialakeele õppe- ja metoodilisi materjale ning vahendatakse erialakeele valdkonna  infot toetamaks koostööd erinevate asutuste vahel,” lisas Tondi.

Õpetajad on oodatud teises keeles töötavas koolis kogemusi ammutama

Tondi kutsub kutsekoolide pedagooge julgelt tasuta stažeerimisest osa saama, sest jätkuvalt on kõigil kutseõppeasutuste õpetajatel selleks võimalus. “Pedagoogid saavad teises koolis oma oskusi täiendada kahe nädala vältel ja hirmu tundmiseks ei ole põhjust, sest nii saatvas kui vastuvõtvas kutseõppeasutuses toetavad stažeerimist tugiisikud,” lisas Tondi.

Tegevuse “Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamine” raames jätkatakse kutseõppasutuste võrgustiku liikmete ja nõustajate kohtumisi ning toimuvad nõustamisseminarid. Aprillist kuni oktoobrini viivad nõustajad läbi kutsekoolide juhtide ja pedagoogide nõustamisi. Nõustamise käigus pakutakse kutseõppeasutuste koolijuhtidele ning pedagoogidele mitmekülgseid teadmisi erinevatest keeleõppe rakendamise võimalustest lõpetades uusimmigrantide tugiõppega. Nii käsitletakse projekti käigus ka õpetajate nõustamiste, multikultuurilise kasvatuse ja õpetuse põhimõtteid. Pedagoogid ja koolijuhid saavad nõu, kuidas paremini arvestada erinevate kultuuriliste, religioossete ja väärtuste tasandi erinevustega ning paremini maandada tekkida võivaid pingeid.

Kutseõppe jätkutegevused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Keeleõppe arendamine” programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames. 

Perioodil 2011-2013 läbis täiendava eesti keele õppe kokku 393 kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurit, stažeerimises osales 34 õpetajat ning  täienduskoolituse lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast läbis 79 kutseõppeasutuste pedagoogi. Lisaks toimus kuus erinevat seminari nõustajatele ning läbi viidi 118 nõustamissessiooni.

Lisainfo:

Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava keeleõpe tegevused - Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel: 659 906, e-post: tea.kotkas@meis.ee

Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolituse ning kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamise tegevused - Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel: 659 9841, e-post: liilika.raudhein@meis.ee


Ukraina Kultuurikeskus lõimib käsitsi paberi valmistamise, näituste ja etendustega

Ukraina Kultuurikeskuse eestvedamisel on alates sügisest korraldatud kõigile huvilistele käsitsi paberi valmistamise töötubasid, etendusi ja näituseid.

“Lisaks paberi valmistamisele andsime osalejatele võimaluse kirja panna oma arvamused lõimumisprotsessist Eestis, selle takistavad ja soodustavad tegurid erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt. Seeläbi said osalejad jagada oma mõtteid sellest, milline on soodsaim keskkond sallivuse, koostöö ja positiivsete hoiakute kujunemiseks,” kommenteeris projektijuht Anatoli Ljutjuk.

“Kogusime infot inimeste kogemustest ning ettepanekutest seoses lõimumise ja sellega kaasnevatest probleemidest. Töö kulges kalligraafi juhendamisel kasutades tinti, kirjutussulgesid ja käsitsi valmistatud paberit. Kogutud lugudest valmib käsitsi valmistatud raamat “Kirjutame Lõimumisest”, kus on kasutatud nii käsitsi valmistatud paberit, köidet kui raamatukaant,” jätkas Ljutuk. Meistriklassid toimusid Ukraina Kultuurikeskuses, Tartu Mänguasjamuuseumis, Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuses, Narva Linnuses ning Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

Jaanuaris alanud projekti teises faasis korraldati mänguasjade näitus, kus olid eksponeeritud Eesti, Vene ja Ukraina iseloomulikumad rahvuslikud mänguasjad. Suvel lavastub Ukraina Kultuurikeskusel ka mänguasjade teemaline etendus “Mänguasjad näitavad lõimumist”. “Näituse ja etenduste ajal korraldatakse ka mänguasjade meisterdamise töötubasid. See on suurepärane võimalus tutvustada erinevaid kultuure, teadvustada vastastikuse rikastamise potentsiaali ja koostöövõimalusi,” kinnitas Ljutjuk.

Näitus, etendused ja meistriklassid toimuvad Ukraina Kultuurikeskuses, Tartu Mänguasjamuuseumis, Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuses, Narva Linnuses ning Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Ukraina Kultuurikeskus ootab kõiki külla ja töötubades osalema.

Ukraina Kultuurikeskuse projekti “Lõimumine” tegevuste eesmärgiks on toetada Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike (EKRK) lõimumist ja lõimumisprotsessi teadlikuse suurenemist ning EKRK-de osalemisaktiivsust Eesti ühiskonnas ja kultuuriruumis.

Projekti korraldab Ukraina Kultuurikeskus ning selle elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kaie Olmre-Hütt, Ukraina Kultuurikeskus, e-post: labora.tallinn@gmail.com


Aserbaidžaani pühapäevakoolis tähistatakse uue Päikeseaasta algust

22. märtsil tähistatavad aserid uue Päikeseaasta algust ja selleks hakkavad ka Eestis elavad aserid valmistuma juba kuu aega varem.

Aserbaidžaani Pühapäevakooli juht Shahsanam Alijeva kirjeldab uut Päikeseaastat kui aserite tähtsaimat püha. Novruz - ehk uue Päikeseaasta algus on midagi, mida tähistatakse sõltumata sellest, kas elatakse Aserbaidžaanis või mitte.

Novruz teematilised tunnid algavad Aserbaidžaani pühapäevakoolis juba märtsi alguses. Lapsed õpivad luuletusi ja uusi mänge ning märtsi keskel küpsetatakse koos lastega pakhlavaad ja shekerburad, mis on tuntud aserite maiustused. “Kindlasti valmistab küpsetamine ja ka munade värvimine lastele rõõmu ja on huvitav vaheldus. Lisaks plaanime lastega lavastada väikese etenduse, mis räägib Novruzi ajaloost. 22. märtsil, pidupäeval, katame ilusa peolaua ja tähistame koos vanematega - toimub väike kontsert, mängime mänge ja muidugi ajame juttu,” räägib pühapäevakooli juht Alijeva.

Tegelikult algab Novruzi pidu juba märtsi alguses ja kestab terve kuu. Nelja nädala jooksul tähistatakse igal teisipäeval nelja loodusliku elemendi päeva- Su (vee), Od (tule), Torpag (maa) ja Yel (tuule) päeva. “Nagu öeldud, tähistab Novruz aserbaidžaanidele uue aasta algust. Öeldakse, et esimesel teisipäeval uuenevad veeallikad ja voolama hakkab puhas vesi, edasi puhkevad tule, Maa ja tuule abil puudel pungad ja kõik see tähendab kevade saabumist,” selgitab Alijeva.

Looduslike elementidega on aseritel seotud palju mänge ja tavasid. “Üks huvitav tava on seotud tulega. Aserbaidžaani on iidsetest aegadest peetud tulemaaks. Igal teisipäeval süüdatakse kõikjal lõkked ning kõik inimesed peavad neist üle hüppama. Samuti tuleb üle  hüpata allikast või jõest ning sel moel pestakse maha möödunud aasta patud,” avab Alijeva Aserbaidžaani tavade põnevat maailma. Huvitavad ja maitsvad rituaalid on aseritel seotud ka peolaua katmisega, sest laual peab kindlasti olema seitse s-tähega algavat rooga. Traditsioonide kohaselt pannakse lauale ka küünlad, peegel, samani (traditsiooniline maius) ning muidugi värvitud munad.

Aserbaidžaani uue Päikeseaasta algusest huvitujad on oodatud pöörduma Aserbaidžaani pühapäevakooli poole.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide eesmärk on hoida ja arendada vähemusrahvuste kultuurilist mitmekesisust ning tutvustada Eesti mitmekultuurilisust Eestis elavatele inimestele. Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide tööd ja tegemisi toetatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: Shahsanam Alijeva, Aserbaidžaani pühapäevakoolide juhataja, e-post sanam.aliyeva@gmail.com