ESINEJAD
Konverentsi moderaator
Anna Karolin
Anna Karolin on psühholoog, koolitaja ja moderaator, kelle fookuses on selge kommunikatsioon, argumenteerimine ja inimkäitumise mõistmine. Oma töös ühendab ta psühholoogia ja riigiteaduste teadmised, toetudes pikaajalisele kogemusele tippväitleja ning käitumisanalüütikuna. Anna Karolin on töötanud eri sektorite organisatsioonides ning tegelenud inimeste hoiakute, käitumise ja avaliku esinemise teemadega. Konverentsil toob ta aruteludesse terava analüüsivõime, suurepärase kuulamisoskuse ja oskuse näha keerulisi teemasid mitme eri nurga alt.
Avasõnad ja tervitused
Heidy Purga
Heidy Purga on Eesti Vabariigi kultuuriminister alates 2023. aasta aprillist. Raadioajakirjanik, produtsent ja DJ. Ta liitus Reformierakonnaga 2014. aastal ning valiti Riigikokku nii 2015. kui 2019. aastal. Heidy Purgal on üle 15 aasta töötanud televisioonis ja raadios peatoimetaja ning produtsendina. 2004. aastast juhtis ta Eesti Rahvusringhäälingu raadiojaama Raadio 2, ning oli aastatel 2009-2015 telemuusikasaate Eesti Laul peaprodutsent.
Dmitri Moskovtsev
Dmitri Moskovtsev juhib Integratsiooni Sihtasutust alates 2022.aastast. Valdkonna kompetentsikeskusena toetab sihtasutus lõimunud ja sidusa ühiskonna kujunemist Eestis. Dmitri Moskovtsevil on pikaajaline avaliku ja mittetulundussektori kogemus, kus ta on keskendunud teenuste arendamisele ja muudatuste juhtimisele. Tema eestvedamisel on Integratsiooni Sihtasutus oluliselt laiendanud eesti keele õppimise ja praktiseerimise võimalusi, toetanud uussisserändajate kohanemist ning soodustanud eri rahvusest inimeste omavaheliste kontaktide loomist. Konverentsil jagab ta strateegilist vaadet sellele, kuidas tugevdada ühiskonna sidusust ja vastupanuvõimet ning toetada Eesti elanike lõimumisteekonda.
Christophe Kamp
Christophe Kamp on seitsmes OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni) rahvusvähemuste ülemvolinik, kes nimetati ametisse 2024. aasta detsembris. Enne ametisse nimetamist töötas Kamp OSCE-s Hollandi alalise esindajana. Ta töötas ka OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku büroo direktorina. Christophe Kampil on ligi 25 aastat diplomaadikogemust Hollandi välisministeeriumis ja Euroopa välisteenistuses, ta on töötanud nii Euroopas kui ka Aafrikas. Enne 2001. aastal Hollandi välisministeeriumisse tööle asumist töötas Kamp ÜRO poliitiliste küsimuste osakonnas New Yorgis ning ÜRO inimõiguste operatsioonis Rwandas. Kamp on omandanud politoloogia magistrikraadi Leideni ülikoolis ja avaliku halduse magistrikraadi Harvardi Kennedy Koolis.
Demokraatia surve all: ohud, polariseerumine ja demokraatliku vastupanuvõime eeldused
Dietlind Stolle
Professor Dietlind Stolle on McGilli Ülikooli James McGilli politoloogiaprofessor ja Kanada Kuningliku Seltsi liige. Ta on nii Kanadas kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud poliitilise käitumise, sotsiaalse kapitali, etnilise mitmekesisuse, sotsiaalse sidususe ja demokraatia ekspert. Tema praegused projektid käsitlevad demokraatia taandarengut; soo ja poliitika seoseid, sealhulgas raseduse rolli; Euroopa solidaarsust ning Euroopa parteipoliitikas kujunevaid uusi lõhesid. Stolle on olnud demokraatliku kodakondsuse uuringute keskuse (CSDC) direktor aastatel 2013–2020 ning Euroopa Liidu tippkeskuse (European Union Centre of Excellence) kaasdirektor. Praegu juhib ta koos kolleegidega EUI-YouGov’i Euroopa solidaarsuse uuringut enam kui 20 demokraatlikus riigis.
Mida on 200 migranti õpetanud meile parema lõimumispoliitika kohta?
Silvia Kakembo
Silvia Kakembo on kirjanik ja Rootsi mõttekoja Arenagruppen tegevjuhi asetäitja. Ta on ka mittetulundusühingu Integrationsbyrån kaasasutaja. Ühingu eesmärk on muuta integratsioon Rootsis tõhusamaks ja inimlikumaks. Silvia Kakembo on reisinud kogu Rootsis, et kohtuda riiki sisserännanud inimestega ja kuulata nende isiklikke kogemusi kohanemisest, tööotsimisest ja uue elu ülesehitamisest. Need vestlused koondati aruandesse 31 konkreetse poliitilise ettepanekuna, mis tuginevad sisserändajate kirjeldatud tegelikule olukorrale. Aruanne saadeti enamikule Rootsi erakondadele eesmärgiga mõjutada riiklikku integratsioonipoliitikat. Silvia Kakembo omab ulatuslikku kogemust nii poliitika kui ka kommunikatsiooni valdkonnas. Varem töötas ta Rootsi rahandusministeeriumis minister Magdalena Anderssoni poliitilise nõunikuna. Ta on juhtinud ka suhtekorraldusagentuuri. Silvia Kakembo on omandanud äri- ja majandusteaduse kraadi Stockholmi Majanduskoolis. Tema töös ühenduvad majandusanalüüs, poliitikaalased teadmised ja kindel pühendumus integreerimispoliitikast kõige enam mõjutatud inimeste hääle kuuldavaks tegemisele poliitilises arutelus.
Arutelu: Mis hoiab ühiskonda sidusa ja vastupanuvõimelisena globaalsete muutuste maailmas?
Claske Dijkema
Dr Claske Dijkema on Berni Rakenduskõrgkooli (BFH) abiprofessor ning sotsiaalse ja kultuurilise mitmekesisuse instituudi liige. Teda huvitavad kuuluvusega seotud küsimused: keda peetakse ühiskonna osaks, kellele laienevad õigused ning mida tähendab rahu inimestele, kes tulevad Euroopasse vägivalla eest varju otsima. Ühendades sotsioloogia, geograafiat ja rahu-uuringute vaatenurki, keskendub ta eelkõige sellele, kuidas sunniviisilise ümberasumise, tõrjutuse ja konfliktide tõttu kannatanud inimesed loovad igapäevaelus võimalusi kuhugi kuuluda ja oma elu mõjutada. Koos Sarah Schilliger’iga juhib ta solidaarsusele ja hoolivatele linnadele keskenduvat ühisõppeprojekti, milles uuritakse, kus ja kuidas linnakeskkonnas solidaarsust kogetakse ning rakendatakse. Claske Dijkema omandas inimgeograafia doktorikraadi Grenoble Alpes’i ülikoolis ning talle anti Marie Curie teadusstipendium töötamiseks organisatsioonis Swisspeace. Tal on ulatuslik rahvusvaheline teadus- ja õppetöö kogemus ning ta on töötanud juhtivatel ametikohtadel nii akadeemilises maailmas kui ka kodanikuühiskonnas. Tema tööd iseloomustavad praktilise suunitlusega lähenemisviisid, mis on välja töötatud tihedas koostöös kogukonnaorganisatsioonide, avaliku sektori ja kultuurivaldkonna asutustega. Claske Dijkema on on avaldanud arvukalt artikleid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades, näidates, kuidas kohalikud rahualgatused, kaasavad praktikad ja teadmiste koosloome võivad tugevdada mitmekesiste ühiskondade sotsiaalset sidusust. Praegu juhib ta mitut kaasamise ja osalemise projekti, sealhulgas projekti JETZT. DA., milles töötatakse välja uuenduslikke viise kultuurielus osalemise ning pagulaste ja kohalike kogukondade sisukate kohtumiste edendamiseks.
Rūta Muktupāvela
Tenuuriprofessor ja kultuuriteooria doktor Rūta Muktupāvela on Läti Kultuuriakadeemia juhtivteadur. Ta esindab Lätit UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise valitsustevahelises komitees. Ta on olnud Läti Vabariigi kultuuriministri kultuuripoliitika nõunik (2024–2026), Läti Kultuuriakadeemia rektor (2014–2024), Läti rektorite nõukogu president (2018–2024) ja Läti riikliku kultuurinõukogu esimees (2017–2025). Rūta Muktupāvela juhib riiklikku teadusprogrammi „CERS – Läti kultuuri- ja loomeökosüsteem kui kerksuse ja kestlikkuse allikas“ (2023–2026) ning on ka projekti „CRIES – kriisidest sündinud laulmine“ juht uurides ühislaulmise potentsiaali ühiskondlike kriiside ajal Skandinaavias ja Baltimaades (2025–2027, CHANSE (Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe) /HERA (Humanities in the European Research Area). Varasemalt oli Rūta Muktupāvela projektijuht ja juhtivteadur programmi „Horisont 2020“ projektis „CoHERE: kultuuripärandi kriitiline käsitlus: identiteetide etendamine ja kujutamine Euroopas“ (2016–2019) ning juhtis projekti „Kogukondade osalemine kultuuripärandi haldamises: praktikad, arengusuunad ja väljakutsed“ (2018–2021). Ta on solist Baltimaade pärimusmuusikal põhinevates muusikalavastustes ja kontsertidel. Koos Valdis Muktupāvelsiga on ta esinenud Baltimaades, USAs, Kanadas, Indias, Norras, Hiinas, Jaapanis, Rootsis, Soomes, Belgias ja mujal.
Mathis Bogens
Mathis Bogens on Bolti sisekommunikatsiooni valdkonnajuht, kellel on üle 15 aasta kogemust kommunikatsiooni ja turunduse valdkonnas. Ta on arendanud Bolti sisekommunikatsiooni ettevõtte kiire kasvu ajal ning tema töö hõlmab juhtide kommunikatsiooni, muudatuste selgitamist ja kogu ettevõtte töötajatele mõeldud info liigutamist. Tema kogemus puudutab muu hulgas praktilisi küsimusi: kuidas teha oluline info kättesaadavaks, vähendada infomüra ja aidata uutel töötajatel ettevõtte töökorralduses orienteeruda? Selle töö juurde kuuluvad ühiste suhtlusreeglite selgitamine, juhtide toetamine ning digikanalite sidumine organisatsiooni igapäevase eluga. Nii puutub ta oma töös kokku ka kuuluvustunde ja organisatsioonikultuuri kujunemisega hajutatud meeskondades.
Dmitri Teperik
Moderaator
Dmitri Teperik on Eesti Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse direktor ja kaasasutaja. Ta on üle 15 aasta tegelenud ühiskonna vastupidavuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse, kognitiivse turvalisuse ning välismaise teabemanipulatsiooni tõkestamisega Eestis, Balti riikides ja Ukrainas. Tema teadustöö keskendub identiteedile, kuuluvustundele ja usaldusele, hõlmates uuringuid venekeelsete noorte kohta Eestis, narratiivse kirjaoskuse uurimisele etnolingvistiliste vähemuste seas ning kogukonna vastupidavusele Ida-Viru maakonnas, kus ta juhib kodanikuosaluse edendamist algatuse „Ida-Viru tulevik 2050“ raames. Aastatel 2016–2023 juhtis Dmitri Teperik programmi „Resilient Ukraine“ ning oli rahvusvahelise koolitusplatvormi „Resilience League“ kaasasutaja. Ta on avaldanud üle 70 publikatsiooni ja omab Tartu Ülikooli magistrikraadi.
Kohanemisprogrammi ja sidusa Eesti arengukava vahehindamise tulemused
Kristjan Kaldur
Kristjan Kaldur on Balti Uuringute Instituudis töötanud alates 2007. aastast. Tema peamiseks töö- ning huvivaldkonnaks on ränne ja lõimumine, kuid lisaks tunneb ta suurt huvi infoühiskonna ja andmestunud maailmaga seotud teemade vastu. Kristjan on pärit Jõhvist, lõpetanud matemaatika eriklassi Hugo Treffneri Gümnaasiumis, magistriõpingud Tartu Ülikoolis võrdleva poliitika erialal, ning on stuudiumi jooksul ennast täiendanud erinevate pikemaajaliste stipendiumite raames Saksamaa ja Gruusia ülikoolides. Hetkel omandab ta doktorikraadi Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis, uurides oma doktoritöö raames uussisserändajate kohanemist ja lõimumistrajektoore, ning juhendades seal ka BA ja MA tudengeid natsionalismi-, etnopoliitika- ja rändeteemadel.
Eesti parlamendierakondade poliitiline arutelu
Indrek Treufeldt
Moderaator
Indrek Treufeldt on ajakirjanik ja Tallinna Ülikooli õppejõud, kes on ajakirjanduses töötanud üle 25 aasta. Ta on töötanud uudistetoimetuses, juhtinud loomingulisi projekte ja saatemeeskondi ning olnud Brüsselis ETV korrespondent ajal, mil Eesti astus Euroopa Liitu. Ta on Valdo Pandi ajakirjanduspreemia laureaat (2016). Indrek Treufeldt on olnud kahe Eesti presidendi kommunikatsiooninõunik. Tallinna Ülikoolis õpetab ta ajakirjandust ja juhendab tudengeid. Õpetamises peab ta kõige olulisemaks praktilist õpet. Tal on pikk kogemus kvalitatiivses tekstianalüüsis. Tal on ka inseneriharidus, mistõttu pakuvad huvi tehnoloogia ja uued tööviisid. Indrek Treufeldtil on doktorikraad Tartu Ülikoolist. Väitekiri käsitles ajakirjanduslikku faktiloomet erinevates ühiskondlikes tingimustes. Samuti on ta osalenud parvlaev Estonia hukku käsitlenud meediauurimistes, kuulunud rahvusvahelisse komisjoni, mis uuris teabevahetust vahetult pärast laevaõnnetust. Praegu lõpetab Indrek Treufeldt monograafiat Eesti ringhäälingu ajaloost. Tänavu möödub 100 aastat esimese regulaarse raadiosaate algusest Eestis.
Arutelu: Kogukond, inforuum ja meedia – kuidas nad võivad teineteist tugevdada või õõnestada?
Dalia Bankauskaitė
Dalia Bankauskaitė on julgeolekupoliitika, strateegilise kommunikatsiooni ja ühiskonna vastupidavuse valdkonna ekspert, kellel on akadeemiline ja poliitiline kogemus nii Põhjamaade ja Baltikumi piirkonnas kui ka Ida-Euroopas. Ta töötab Vilniuse Ülikoolis ja Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse mõttekojas ning on nõustanud riikide valitsusi, NATOga seotud institutsioone ja Euroopa Liidu projekte. Viimastel aastatel on Dalia Bankauskaitė osalenud ELi integratsioonifondi projektides Ukrainas, aidates viia riigi seadused vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega ja toetades Ukraina pikaajalisi integratsioonipüüdlusi. Armeenias aitas ta kaasa ELi projektile, mille eesmärk oli tugevdada riigi kommunikatsioonivõimekust ja -võimalusi. Tänu aastakümnete pikkusele kogemusele valitsussektoris, akadeemilises maailmas ja konsultatsioonivaldkonnas keskendub tema töö tervikliku kaitse ja kogu ühiskonda hõlmava julgeolekukontseptsiooni paremale mõistmisele. NATO DEEP-programmi (Defence Education Enhancement Programme) raames tegutseva rahupartnerluse konsortsiumi (PfPC) eksperdirühma liikmena juhtis ta ühiskondliku vastupidavuse valdkonda ning osales NATO liitlastele ja partneritele mõeldud vastupidavuse alase õppekava väljatöötamises. Ta osaleb praegu mitmes algatuses, mis on seotud Balti ja Läänemere piirkonna noorte vastupidavuse ja ettenägelike oskuste arendamisega.
Julia Rodina
Julia Rodina on meediaekspert, digi- ja meediapädevuse koolitaja, MTÜ Tuleviku Meedia asutaja. Ta on töötanud meedias ajakirjaniku, peatoimetaja ja turundajana. Alates 2017. aastast korraldab Julia Rodina meediapädevuse ja infovastupidavuse projekte ja peab loenguid erinevatele sihtrühmadele. Alates 2022. aastast on ta korraldanud ja läbi viinud üle 20 meediapädevuse fookusega projekti erinevatele sihtrühmadele, sh haridustöötajatele ja noortele.
Andrew Sheridan
Andrew Sheridan töötab Briti Nõukogus ning juhib organisatsiooni tegevusi rahu ja ühiskondliku sidususe edendamisel. Kuigi ta on töötanud projektidega üle kogu maailma, on tema erilise tähelepanu all Kesk- ja Ida-Euroopa. Ligi 30 aasta jooksul on ta kavandanud ja juhtinud ulatuslikke programme, mille eesmärk on suurendada usaldust erinevate kogukondade vahel. Viimastel aastatel on ta keskendunud eelkõige rahu ja stabiilsust ohustavale desinformatsioonile Euroopas ning mujal maailmas. Sheridan pooldab lähenemisviise, mis lisaks inimeste kognitiivsete oskuste arendamisele pööravad tähelepanu ka sellele, kuidas desinformatsioon kogukondi polariseerib. Tema hinnangul on ühiskondliku sidususe tugevdamine ja ebavõrdsuse vähendamine määrava tähtsusega, et muuta ühiskonnad desinformatsioonist tulenevate ohtude suhtes vastupidavamaks.
Andrea Volterrani
Professor Andrea Volterrani on kultuuri- ja kommunikatsiooniprotsesside sotsioloog ning Rooma Tor Vergata Ülikooli kaasprofessor. Ta juhib sotsiaalse kommunikatsiooni ja sotsiaalse põllumajanduse magistriõppekavasid, õpetab mitmel õppekaval massikommunikatsiooni teooriat ja tehnikaid ning kommunikatsioonisotsioloogiat. Andrea Volterrani on koordineerinud ja juhib Euroopa projekte, mis käsitlevad kogukondade vastupanu, sotsiaalset kommunikatsiooni, kliimamuutusi ja kommunikatsiooni, ennetust ja tervisekommunikatsiooni ning ühingu arendamiseks mõeldud koolitusi. Ta tegeleb teadustöö, koolitamise ja nõustamisega sotsiaalse kommunikatsiooni ja ennetuse, kolmanda sektori ja vabatahtliku tegevuse, vastastikuse abistamise uute vormide ning kogukondade sotsiaalse arendamise valdkonnas.
Polina Volkova
Moderaator
Polina Volkova on Äripäeva ajakirjanik ja endine Delovõje Vedomosti peatoimetaja. Ta oli Eesti Meedialiidu aasta ajakirjaniku preemia nominent aastatel 2024 ja 2025. Ta kuulub Eesti Väitlusseltsi nõukogusse. Varem kuulus ta konverentsi TEDxLasnamäe meeskonda ning juhtis Eesti Väitlusseltsi venekeelset suunda. Polina on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe kommunikatsioonijuhtimise erialal.
Kokkuvõtted ja lõpusõnad
Marianna Makarova
Rahvusvahelise lõimumiskonverentsi programmijuht
Marianna Makarova teeb koostööd Integratsiooni Sihtasutusega alates 2024. aastast, et valmistada ette iga-aastase rahvusvahelise lõimumiskonverentsi programm. Samuti töötab ta PractNet'is, aidates Moldova strateegilise kommunikatsiooni keskusel arendada uuringute- ja analüüsivõimekust, tugevdamaks ühiskondlikku vastupanuvõimet Moldovas. Aastatel 2018-2023 oli Marianna Makarova Eesti Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik, pakkudes teadus- ja uuringupõhist sisendit kriisikommunikatsiooniks, sh COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja ajal. Enne seda töötas ta Integratsiooni Sihtasutuses uuringute valdkonna juhina ning taaskäivitas lõimumiskonverentsi traditsiooni aastatel 2016 ja 2017. Eri aegadel panustas ta ka eksperdina lõimumis- ja kultuuripoliitika arendamisse, töötas akadeemilistes ringkondades ning juhtis ajakirja Studies of Transitional States and Societies. Marianna Makarova omab psühholoogia eriala teadusmagistri kraadi Tartu Ülikoolist ning omandab Tallinna Ülikoolis doktorikraadi politoloogia ja valitsemise alal. Oma uurimistöös keskendub ta sellele, kuidas näiteks identiteet, narratiivid ajaloo kohta, tööturu dünaamika ja hoiakud mitmekesisuse suhtes kujundavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja rühmade vahelisi suhteid ühiskonnas.