Tallinna Ülikooli tudengid võtsid oma südameasjaks uurida lõimumisega seotud temaatikat. Täpsemalt nad keskendusid meediakajastusele ja uurisid, kuidas senisest rohkem viia integratsiooni sõnumeid eestikeelse auditooriumini. 

“Tulemused olid mõnevõrra oodatavad, kuid tuli välja huvitavaid nüansse. Nimelt selgus, et lõimumist nähakse liiga keelekeskse protsessina, kus muukeelsel elanikkonnal tuleb pingutada, et keele selgeks õppida, teadvustamata endale, et ka eestikeelsel elanikkonnal  on selles protsessis oluline roll. Milline? Ongi vaja sõnastada," tõi välja projektijuht, Tallinna Ülikooli politoloogia eriala magistriõppe tudeng Margarita Källo. “Lõimumine on mõtteviis ja ühtekuuluvustunne. Keel on ainult vahend.”

Oma töös võtsid tudengid fookusesse just eestikeelse meedia uurimise ning viisid läbi ka intervjuud erinevate väljaannete ajakirjanikega. Uuringu tulemusel selgus, et kõige enam huvitavad ajakirjanikke rahvusvähemusi tutvustavad persoonilood, huvitavate tegevuste kirjeldused ja artiklid, mis kirjeldaksid laiemalt ühiskonnas toimuvat. “Arusaadavalt huvitavad ajakirjanikke just sellised kirjutised. Nüüd tuleb viia nõudlus ja pakkumine omavahel kooskõlla, et saaksime ka meedias alustada laiemat diskussiooni, kuhu asetub iga Eestis elav inimene lõimumisprotsessis,” lisas Källo.

„Meil on väga hea meel, et Tallinna Ülikooli tudengid võtsid aja lõimumisteemadesse süvenemiseks. Juba see projekt iseenesest oli panus lõimumisesse, ühendades erineva erialavaliku ja emakeelega üliõpilasi,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kommunikatsioonijuht Maia Burlaka. „Integratsiooni Sihtasutuse igapäevased tegevused ja teenused on suuremas osas suunatud eesti keelest erineva emakeelega püsielanikele ja uussisserändajatele, aga ka tagasipöördujatele ja väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele. Paljudesse tegevustesse, mis põhinevad eesti keele ja kultuuri õppel ning koostöö ja kontaktide edendamisel, kaasame ka siin elavaid eestlasi. Näiteks korraldame tandemõpet, pakume Keelesõbra programmis eesti keele harjutamist vabatahtlike eestlastest mentorite abil, paneme õla alla koostööprojektidele, kus osalevad erinevate kultuuride esindajad, viime kokku rahvusvähemuste kultuuriühendusi eesti kultuuriasutuste ja -seltsidega, toetame erineva kultuuritaustaga inimesi ühendavaid kultuuri- ja spordiüritusi. Oleme tänulikud TLÜ tudengitele täiendavate ideede eest, mis aitavad leida lõimumisteemadele laiemat kõlapinda eestikeelses meedias ning toetavad lõimumise kui kahesuunalise protsessi edendamist,” lisas Burlaka.

Projekt viidi läbi Tallinna Ülikooli õppeaine ELU raames, mis toob kokku erinevate valdkondade tudengid. Meeskonda kuulusid Margarita Källo, Gerttu Blank, Anette Bakmanov, Johhanna-Magdaleena Partsioja, Merlin Paadam, Viktooria Iijin, Annika Lehtsalu ja Andres Tui.