August 2019

Rahvastikuminister Riina Solman: me ehitame Eestis ühist tulevikku

Mis Integratsiooni Sihtasutusel tänavu veel plaanis on?

Kuidas tagatakse eesti keele kasutamist õppekeelena?

Kuidas augustikuus tasuta eesti keele kursustele registreeruda?

Kuidas endale parimat keelekursust valida?

Mida sügishooajal Tallinna ja Narva eesti keele majades õppida on?

Kuidas edeneb koostöö rahvusvähemuste ühendustega?

Millise toega Eestisse tagasipöördujad arvestada saavad?

Meie kalender

Meie uudised

Räägi kaasa: kuidas eesti keelt ja meelt hoida?

 

Rahvastikuminister Riina Solman: me ehitame Eestis ühist tulevikku

As Minister of Population, what are you responsible for? And what challenges do you face?

The Prime Minister has decreed that as Minister of Population I’m responsible for a number of areas: the planning and coordination of population, family and immigrant adaptation policy; the inclusion of foreign Estonian communities; the planning and coordination of the development of civil society; and matters pertaining to population-related activities and religious associations.

First and foremost, the Minister of Population deals with population policy. The state has always considered this important, and there have been quite a few ministers who have dealt with population issues since Estonia regained its independence. The most recent one to do so was Urve Palo 10 years ago, whose responsibilities were divided up between other ministries following the financial crisis. My main task is to focus more keenly again on issues relating to the preservation of the Estonian nation, language and culture in conditions of decreasing population numbers. The main aim is to raise the birth rate here in the country and to manage migration on our own terms, which is to say to allow people into the country who we want to allow into the country, not just sit back and let it take its own course.

Migration, births – which is to say the birth rate – and deaths all have a bearing on population. Because the numbers of those who are at the right age to have children are decreasing, our birth rate will inevitably be negative for some time yet, and that’s despite people’s overall health and life expectancy having improved. An increase in the population is something we’ll only be able to talk about much further down the track, and will only be possible once the birth rate has been at the level necessary to ensure future generations, or even slightly higher than that, for some time. We’re below that rate at the moment, albeit not by that much – it’s currently around 1.7, but needs to be 2.1 to take us into positive territory again. But I’m optimistic that that’s an achievable goal. Surveys have shown that the ideal family for almost half of all women in Estonia is one with three kids.

We shouldn’t view the aging of the population as a problem. Leading longer, healthier lives is something we all want. The average age is going up precisely because we’re living longer. That’s a positive thing, and I hope that improvements in health indicators in Estonia and growth in life expectancy continue at the same pace.

The Minister of Population also shapes family policy. To date, the aims of family policy have mostly been socio-political, by which I mean primarily connected to guaranteeing the welfare of existing children and families and their ability to cope. But the Minister of Population adds their own view to this, which aims to boost the birth rate. There are a number of aspects to this.

One is that home, family and children are inseparably linked. That’s why it’s vital to ensure the availability of a home to families with children if we want to see the birth rate go up. Being unable to find a suitable home stops people from starting a family or having more children. And the more children there are, the less space there is per family member and the more often families face a lack of space, which has a negative effect on the quality of life of the family, including its kids. This shortness of space stops a lot of families from having the number of children they want. The Minister of Population works through the housing-related proposals in the coalition agreement, determines the costs involved and draws up an action plan for the implementation of housing policy aimed at families with children.

Another is that families with a large number of kids are responsible for raising almost half of the next generation of Estonians. A large family is a big responsibility, including in the financial sense. The state needs to continue working on support and other measures based on the needs of families with lots of kids so that more children are born in the country.

How do you see yourself getting involved in the field of integration, and with the activities of the Integration Foundation?

My involvement is clear and direct – the future of the Estonian population goes hand in hand with a cohesive Estonian society. In my role I consider it very important to talk to representatives of the different nationalities residing in our country and to impress upon them all that we’re building a joint future here in Estonia. I have a lot of respect for the fact that the national minorities who live in Estonia, big and small alike, value their cultural heritage, are proud of their roots and identity and want to pass all that on to future generations. These are communities with strong, long-standing traditions, and that enriches our society as a whole. These minorities often suffered a lot during the Soviet era, being dragged from one place to another, where they basically had to start their lives from scratch all over again.

It makes me think of the ‘Sabantuy 2019’ festival that was held in Tallinn in June, a pan-European folklore festival of the Tatar people that I had the honour of welcoming to the city on behalf of the government. And then there was the song and dance celebrations of the Ingrian Finns in Kose, which was held for the 29th time. I have Ingrian Finnish roots on my mother’s side, so I heard a lot during my childhood about how much they’d suffered and how difficult life had been for them during the Soviet era. The Ingrian Finns who found themselves after the war in Viljandi, where I was born, were Russified – their kids were put in Russian-language schools, and my grandfather’s name was changed in his passport from Antti to Andrei. I cherish my Ingrian Finnish roots; I feel they really enrich me. They’re a blood tie between two Finno-Ugric peoples. My father’s Estonian, a fourth-generation Viljandian; you might even say he was a proper Mulk [from the Mulgimaa region – Ed.]. My mother’s Ingrian Finn, but a big, sprawling branch of her family grew up here in Estonia, much bigger than on my father’s side. Those are my roots, very strong roots, and I’m proud of them. I think I got my doggedness, my flexibility, the fact that I can adapt to things and that I’m pretty unshakeable from my mother. The intellectual side of me, my love of reading and my interest in the world as a global place came from my father.

As the Minister of Population I view the Integration Foundation as a very important partner. I’m glad I’ve been able to keep so closely in touch with the management of the foundation since I took office and that we’re on the same wavelength in what we’ve discussed and the thoughts we’ve exchanged. There’s a very clear intersection between us in terms of fulfilling the point in the government’s coalition agreement about advising people returning to Estonia from abroad, and I’m pinning a lot of hopes on the thought we’re both putting into the worldwide Estonian cooperation committee for when we start preparing the Global Estonia programme.

You’re one of the driving forces behind the programme. What is it about? What will it give those who identify as Estonian, and for that matter those who live in Estonia who don’t speak Estonian as their mother tongue?

In the coalition agreement the government has set itself the goal of launching the Global Estonia programme to activate and include members of the Estonian community from all over the world. The point in the agreement that touches on it gives an idea of the main thrust of the programme as well: “We support the promotion of Estonia’s national culture internationally and the preservation, development and study of Estonian language and culture, with the involvement of our communities abroad and good will ambassadors.”

It would probably be better to refer to it as ülemaailmne [‘worldwide’ – Ed.] in Estonian rather than globaalne, since ‘global’ is a loan word. On my proposal the government formed a cooperation committee for the programme in June, with myself as the chair and the other members being fellow ministers – the Minister of Culture, the Minister of Education and Research, the Minister of Foreign Affairs, the Minister of Social Affairs and the Minister of Foreign Trade and Information Technology – and representatives of the four biggest umbrella organisations of foreign Estonians, those being the Estonian World Council, the Estonian National Committee in the United States, the Estonian Central Council in Canada and the Association of Estonians in Sweden. There are also representatives of the Integration Foundation, the Estonian Evangelical Lutheran Church and the supervisory board of the Countrymen Programme on the committee.

At first the committee will be a discussion group that will lay the basis of the Global Estonia programme (which we’ll continue to call it for now). Not that we have a great deal of time to get it up and running – the first meeting of the committee will be in Tallinn in September, and based on the working plan of the government the programme needs to be ready by July 2020. That said, I’m convinced we’ll manage in that time, and the programme will then come into effect from 2021 and serve, by and large, as a continuation of the current Countrymen Programme.

The Countrymen Programme has fulfilled its remit very well, and although more money could always be allocated to it, which is true of any programme, it’s achieved quite a lot over the years – whether that’s supporting Estonian language teaching outside of the country, collecting and preserving foreign Estonian cultural heritage and making it available to people, supporting the preservation of Estonian culture abroad and shaping a sense of togetherness among Estonians, making it easier for Estonians abroad to return to Estonia or serving the spiritual needs of foreign Estonians. All of these things will be important in the new programme as well.

In preparing it we need to be clear on what the expectations of Estonians living outside Estonia are in terms of the state and the programme in addition to what’s already been taken into account in prepping and implementing the Countrymen Programmes to date. There are a couple of things I personally feel should be given more attention in the new programme. One is the biggest Estonian community outside of Estonia, which is the Estonian community in Finland. Their needs and concerns and expectations deserve to be addressed in the programme. Estonians living in Finland aren’t yet represented on the cooperation committee, but I’m hopeful that an umbrella organisation will be formed at the end of August for the Estonian community in Finland and that it will be represented at our first meeting in September. The other keyword for me is the young Estonians who live in different countries all over the world. I attended the youth and future seminar that was held as part of the ESTO days in Helsinki in June and heard young Estonians from almost 30 different countries talk about what worries them and what makes them happy and what they miss when it comes to their ties to Estonia and their relatives who live here. I’ve since met with those youngsters again, and in my view their voice, their wishes should definitely form part of the activities of the Global Estonia programme, and for that matter of the programme itself. Actually, there’s one other thing I think the programme needs to look at as well, which I mentioned earlier: people coming back to Estonia.

As readers of this newsletter will no doubt be aware, alongside the Global Estonia programme we’ll also be continuing with the Integrating Estonia programme, preparations for the next period of which are being made at the moment. Needless to say both programmes and the activities they involve should be as closely linked as possible so that they speak to everyone connected to Estonia, whatever their first language might be.

What issues can those who contribute to integration in Estonia in some shape or form approach you with?

I’d like to think that everyone contributes to integration in Estonia in some shape or form. A well-functioning, cohesive society is in everyone’s interests, and no one can really claim to be a successful member of that society if they say the issue doesn’t affect them. Anyone can get in touch with me, whether they have questions or suggestions, concerns or something positive to share. Population and family policy touches on everyone’s lives and it goes without saying that the issues surrounding it are important to the minister responsible for them.

Do you have anything planned that the integration team could help with?

The Estonian state is a whole made up of parts, and all those parts – ministries, other state agencies and institutions founded by the state – should operate as a whole. So in that sense the ‘integration team’ you mention is one we can all consider ourselves members of: all of us, and in fact not just the state alone, should be doing everything we can to ensure that Estonia is a cohesive society. But if by ‘integration team’ you mean more specifically the Integration Foundation itself and the huge number of people who work with you, then let me say that we’re very grateful first and foremost for everything the foundation’s already done in advising those returning to Estonia and helping to resolve the issues that have arisen, but also that our thanks go out to you in advance for everything you plan to do in the field from here on in.

Do you have any particular expectations regarding the activities of the Integration Foundation?

The foundation boasts an awe-inspiring amount of experience when it comes to solving the problems and challenges faced by the state and society here in Estonia. You’ve made an enormous contribution to social cohesion, and there’s plenty for us to learn from all that experience in planning the Global Estonia programme, which we’ll set about doing together, including with the input of your director. I’ve met with the management of the foundation quite a few times now and I just know we’ll be working closely together, and very much on the same wavelength.

I wish everyone at the foundation, its partners, its supporters and readers of this newsletter a lovely last month of summer and every success going forward!

Rahvastikuminister Riina Solman kohtumas meie meeskonnaga Tallinna eesti keele majas 4. juunil 2019:

 

 

Mis Integratsiooni Sihtasutusel tänavu veel plaanis on?

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar räägib, milliseid arendusi ja sündmusi meie meeskonnalt käesoleval aastal veel oodata on.

Milliste teenustega saavad arvestada sihtasutuse partnerid 2019. aasta teises pooles?

Integratsiooni Sihtasutus on viimaste aastate jooksul teinud suurt tööd, et jõuda meie teenuseid vajavatele inimestele lähemale. Oleme käivitanud eesti keele majade tegevused Tallinnas ja Narvas – sestap on hea meel kinnitada, et sügisel jätkame sama suure hooga keeleõpet ja keele kasutamist toetavaid tegevusi.

Kohe pärast 20. augustit kuulutame välja avatud registreerimise keelekursustele – teame, et tasuta keelekursused on väga populaarsed ja kohti ei jagu kõigile. Ootame kõiki, kes ühel või teisel põhjusel ei saa registreeruda kursustele, meie keelemajadesse nõustamisele. Meie sõbralikud ja toetavad nõustajad saavad konkreetse inimesega vesteldes suunata teda just sellele inimesele sobivatesse tegevustesse – on need siis keelekursused, mis avatakse sügisel keelemajades ja kuhu suunatakse just nõustamise kaudu; mõne meie partneri poolt pakutavad kursused; keelekohvikud või -klubid või hoopis aktiivsed tegevused nagu mälumängud, filmi- ja aruteluõhtud vms, kus saab endale huvitaval teemal eesti keeles vestelda.

Lisaks keeleõppele on sügise algus rõõmustav rahvusvähemuste kultuuri rikkusest osasaamise mõttes. Septembris toimuvad mitmed üritused rahvusvähemuste kultuuriseltsidele, aga ka avalikud üritused, kus rahvusvähemused saavad oma rahva kultuuri tutvustada. Mitmekesisus rikastab – paljudele on sageli isegi üllatav kui mitmekesine Eesti kultuurielu rahvuskultuuride kontekstis tegelikult on.

Tänu sihtasutuse läbi viidud taotlusvoorudele, on paljud spordi- ja kultuuriüritused saanud veel suurema hoo sisse. Ida-Viru suurprojektide teine taotlusvoor avaneb septembri algul. Saame seeläbi pakkuda tuge ürituste korraldajatele, kes soovivad panustada just Ida-Viru ettevõtluse arengusse kultuuri ja spordi kaudu.

Sihtasutus on laienemas veelgi ka ülemaailmset eestlust toetavaks partneriks. Eestlasi on maailmas vähe ja seda olulisem on, et oleksime veelgi enam ühises inforuumis, olenemata sellest, kus keegi elab. Meie tagasipöördujate nõustaja alustas tööd mais ja on hoogsalt käima lükkamas toetusvõrgustikku üle Eesti; sügisest alustab tööd koostööspetsialist, kelle roll on tugevdada infovahetust Eestis ja väljaspool Eestit elavate eestlaste vahel.

Milliseid sündmusi soovitaksite kalendrisse märkida?

14.-15. novembril toimub meie traditsiooniline rahvusvaheline lõimumiskonverents, mis on suunatud ametnikele, teadlastele ja teistele lõimumisvaldkonnas tegutsejaile – sel korral on konverents keskendumas keele mitmekesisele rollile lõimumises.

23.-29. septembrini on eesti keele nädal – KeelEST, mille raames toimub palju erinevad eesti keelt propageerivaid üritusi üle Eesti. Nädala peakorraldajaks on Eesti Instituut, meie panustame Elroniga kahasse keelerongi projekti, mille raames soovijad saavad Tallinnast Narva sõites eesti keeles rääkimist lõbusal ja mitmekesisel moel harjutada.

Mida toovad 2019. aasta lõpuni jäänud kuud sihtasutuse meeskonnale?

Kogu sihtasutuse meeskond on Narva uue maja ootel. Oleme viimase aasta jooksul panustanud palju meie töö- ja õpikeskkonna parendamisse. On ju sihtasutus ühelt poolt töökodu kolleegidele ja teisalt õpikoht meie klientidele. Avasime aasta alguses eesti keele maja Tallinnas, oktoobri alguses avame sihtasutuse uued ruumid Narvas ja Narva eesti keele maja meie piirilinnas. Oleme lõpuks ometi jälle kodus – sihtasutuses on viimase paari aasta jooksul loodud pea 20 uut töökohta, oleme kolinud nii Tallinnas kui Narvas. Nüüd on kätte jõudnud see hetk, kus saame olla veelgi paremad toetajad oma klientidele ja partneritele – seda nii Narvas kui Tallinnas.

 

Kuidas tagatakse eesti keele kasutamist õppekeelena?

Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister käsitlevad, mis on juba käsil ja veel plaanis, et eesti keel oleks kasutatav vajalikul määral õppekeelena.

Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi:

Millist rolli mängib Integratsiooni Sihtasutus selles, et eesti keel oleks kasutatav vajalikul määral õppekeelena?

Meie sihtasutusel on küllaltki nähtav ja juhtiv roll eesti keele õpet pakkuval maastikul, seda nii õpetajatele kui ka õppijatele koolituse pakkumisel. Me tagame eesti keele õppeks erinevad võimalused Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutele ning noortele. Samuti ka välismaal elavatele eesti päritolu noortele. Olgu selleks tavaline keelekursus, keelelaager, pereõpe või töötuba.

Sihtasutuse eestvedamisel ja toetusel väljatöötatud metoodilistel juhenditel ning õppematerjalidel on jätkuv menu, olgu selleks L. Kingisepa, K. Salu, K. Kaljula „Mängime eesti keeles“ või S. Laidla ja Ü.Lennuki „Keeleõpetaja laagriraamat“. Samuti eesti keele e-õppekursused Keeleklikk, Lood elust enesest, Pille ja Lauri lood, Speakly, L. Kingisepa, P. Kärtneri „Mängime ja keel saab selgeks!“, H. Metslangi juhend iseseisvaks keeleõppeks jt.

Vajadus tegeleda õpetajate keeleõppega on olnud üks sihtasutuse põhisuundadest. Täna on õpetajate keeleõppe korraldamise keskmes eesti keele kursused just Ida-Virumaal töötavatele ebapiisava eesti keele oskusega haridustöötajatele. See vajadus tuleneb nii riigisisestest eesmärkidest kui ka õpetajate endi reaalsest vajadusest. Vajadusest ennast erialaselt täiendada, osaleda täienduskoolitustes, võtta osa üleriigilistest konverentsidest või seminaridest, olla aktiivne oma valdkonnas, seltside või ühingute töös.

Keeleinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet keeleseaduse täitmise kohta ning tegevusaasta aruannetes esitatud andmetest selgub, et eestikeelse aineõppe korraldamisel on kõige rohkem raskusi Ida-Virumaal, aga ka teistes Eesti piirkondades, sh ka Harjumaal ja Tallinnas.

Oma keeleoskust soovivad parandada eesti keelest erineva emakeelega üldhariduskoolide ja lasteaedade pedagoogid, eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad, kutseõppeasutuste õpetajad.

Meie sihtrühm ongi tavaõpetajad Ida-Virumaal, kes soovivad parandada oma eesti keele oskust ja sooritada B2- või C1-taseme keeleoskuse eksam. Selleks pakume õpetajatele Ida-Virumaal 250-tunnilist keelekursust, milles on oma kindel koht traditsioonilisel keeletunnil, samuti õpetaja iseseiseval õppel, sh e-õppekeskkonnas ning erinevatel keeleõpet toetavatel praktilistel tegevustel keelekeskkonnas.

Peale keelekursusel õppimise saavad õpetajad oma eesti keele oskust praktiseerida ja lihvida eesti keele- ja kultuuri tundmise klubides, kultuurimooduli erinevates tegevustes, aga ka eesti keele majade õpetajate ja eestvedajate korraldatud keelekohvikutes ja aruteluõhtutel. Samuti töötubades, ekskurssioonidest osa võttes ja praktiliste tegevuste käigus. Olgu see siis filmi vaatamine, hooajamäng, muuseumikülastus või käsitöö- või kokandusõpikojast osavõtt.

Lisaks pakub Integratsiooni Sihtasutus koostöös Tartu Ülikooliga eesti keele 50 tegevõpetajatele koolitusprogrammi, milles eriline tähelepanu on eesti keele sihtkeeles õpetamisel, sh kaasaegsel metoodikal ja parimatel keeleõppepraktikatel, omavahelisel koostööl ning võrgustiku arendamisel. Lisaks on ülikool koolitanud sihtasutusele 10 uut eesti keele õpetajat. Kevadel korraldasime 20-le täiskasvanutega töötavale eesti keele õpetajale keeleõppe digimängu Käänuk kasutamise koolituse. Mäng on toeks õpetajale keelekursustel ja keeleõppijale eesti keele grammatika omandamisel.

Kas eelkirjeldatu on suunatud vaid Ida-Virumaale või ka teistele piirkondadele?

Spetsiaalselt Ida-Virumaa õpetajatele on suunatud ainult 250-tunnine keelekursus. Kõik muud keeleõppe võimalused on saadavad kõigile soovijatele üle Eesti, sh suuremalt jaolt tallinlastele ja narvakatele ja seda just seoses eesti keele majade ja nõustamistegevustega. Need on siis eesti keele ja kultuuri tundmise klubid, keelekohvikud, kultuurimoodulis osalemine, tandemõpe, töötoad.

Eesti keele suhtluskeelekursustel (120 akadeemilist tundi) ja sellele lisaks iseseisev e-õpe keeleõppekeskkonnas Keeletee saavad osaleda õpetajad üle Eesti. Selleks ei pea ootama avalikku registreerimist INSA veebilehe kaudu, vaid võib tulla tasuta nõustamisele, kus nõustajad aitavad õpetajal leida temale parimad võimalikud teed eesti keele õppimiseks ja saada iseseisvaks keeleõppijaks ning julgeks eesti keele kasutajaks.

Täna on selgelt näha, et haridustöötajate huvi ja vajadus eesti keele kesk- ja kõrgtaseme keeleõppesse on jätkuvalt suur ning sellesse tuleb jätkuvalt panustada. Mida paremini oskavad õpetajad eesti keelt, seda edukamalt saavad nad panustada Eestis elavate noorte õpetamisesse ja nende kindlustundesse Eesti riigis hästi hakkama saada ning end võrdväärselt ja turvaliselt tunda.

Milliseid võimalusi ja kellele pakume läheneval õppeaastal?

Ida-Virumaal töötavatele eesti keeles ainet õpetavatele pedagoogidele pakume 250-tunnilist eesti keele kursust ja sh viime läbi ka intensiivõppe päevi. Eesmärgiks on tekitada õppijale keelekeskkond, kus talle on loodud reaalsed elulised situatsioonid, kus ta peab vaid eesti keelt kasutades ise toime tulema.

Töötavatele tegevõpetajatele pakume sügisel TÜ metoodika-alast jätkukoolitust ja kultuurikümblust. Koostöös Eesti Instituudiga on mõte korraldada eesti keele kui teise keele õpetajatele eesti algtasemel keeleõppe keelekaartide tutvustav seminar ning tutvustada sh uusi sügisel algavaid eesti keele üritusi.

Lisaks tavapärasele eesti keele suhtluskeele kursusele pakume õpetajatele ja kõigile keelehuvilistele lisategevusi keele kinnistamiseks ja praktiseerimiseks. Näitena võib tuua keeleõppe klubides, kohvikutes, töötubades, võrgustikes. Tutvu võimalustega või kursuste koolituskalendriga või eesti keele majas toimuvate üritustega õpejatele ja lastevanematele.

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister:

Viimase veerandsajandi jooksul on Eesti riik pakkunud kõikidele eesti keelt õppida soovijatele võimalusi tasuta keeleõppeks. Hea eesti keele oskus muudab inimesed konkurentsivõimeliseks tööturul, aitab uussaabujatel kohaneda ning loob aluse ühiskonna sidususeks. Paljude erinevate keeleõppevõimaluste seast võib igaüks leida just endale sobiva. Õppida saab keelekursustel, keelekohvikutes, töökohal, e-keskkondade abil jne.

Haridus- ja Teadusministeerium rahastab keeleõppekulude hüvitamist, tasemeeksamite korraldust, õpetajakoolitust, õppevahendite (eelkõige e-keskkondade nt Keeleklikk, Keeletee, Sõnaveeb jms) loomist ja järelevalvet. Järelevalve käigus tegeleb Keeleinspektsioon muuhulgas nõustamisega ning abi saavad eraisikud, tööandjad, keelefirmad.

Riik on loonud keeleõppevõimalused, mida saab kasutada Integratsiooni Sihtasutuse ja SA Innove kaudu. Viiel viimasel aastal on oluliseks sihtrühmaks olnud Ida-Viru haridustöötajad, kellele pakutakse tasuta keeleõpet B2 ja C1 tasemel. Õpetajate keeletuge peetakse väga oluliseks ja seni, kuni on soovijaid, jätkub ka toetus.

Viimasel kolmel aastal on SA Innove kaudu võimalik ka projektipõhiselt keeletuge saada. Kohalik omavalitsus või allasutus saab oma töötajate keeleprojektideks toetust taotleda, samuti on soositud haridusasutuste vahelised keelealased koostööprojektid, tuleb esitada vaid taotlus. Paljud mitmekeelsed piirkonnad on seda võimalust juba kasutanud ja projektid on oodatud veel paaril järgneval aastal.

Populaarseks keeleõppe viisiks on osutunud ka e-keskkonnad. Igaüks, kel internetivõimalus, saab valida endale sobiva aja, koha ja tempo, et võtta hetk või rohkem keeleõppeks. Mitu aastat kasutusel olnud kümneid tuhandeid kasutajaid leidnud keeleõppeplatvorm www.keeleklikk.ee (A-tase) on saanud järje www.keeletee.ee (B1-tase) näol ja loomisel on ka keelelend (B2-tase). Avatud on sõnaveeb, mis abistab kõiki keelekasutajaid.

Integratsiooni Sihtasutus (INSA) on Haridus- ja Teadusministeeriumile olnud juba aastaid heaks koostööpartneriks ja INSA meeskond oma kogemustega suudab pakkuda parimat teostust paljudele keeleõppeideedele ja poliitikasuundadele, mis erinevates ministeeriumites ja riigis tervikuna on välja töötatud. Lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile viib INSA ellu eri ministeeriumide projekte ja on partneriks ülikoolidele ja asutustele.

Eesti keele õpetamine täiskasvanutele pälvib jätkuvalt üleriigilist tähelepanu ning sellega on seotud nii õppijad, õpetajad kui ka eri ametkonnad. Parema tervikpildi ja asjaosaliste omavahelise koostöö soodustamiseks kutsus Haridus- ja Teadusministeerium 2016. aastal kokku Riigikeele nõukoja, mis ühendab kõiki täiskasvanute eesti keele õpetamisega seotud asutusi. Mitme tegevusaasta jooksul on Riigikeele nõukoda jõudnud Jõhvi, et ära kuulata Ida-Viru omavalitsuste ettepanekud ja tähelepanekud eesti keele õpetamisel ja ka Narva, et kohtuda erafirmade keeleõpetajatega. Kõik need kohtumised on aidanud osapooltel oma tegevusi tõhusamalt ellu viia. Regulaarse infovahetuse abil saab vältida keeleõppetegevuste dubleerimist ning jõuda kiiremini keeleõpet vajavate inimesteni.

Õpihimu, julgust ja kannatlikkust kõigile keeleõppetee mõnikord ka okkalisel rajal! Seda magusamad on viljad, mis aitavad elus edasi.

 

Kuidas augustikuus tasuta eesti keele kursustele registreeruda?

Meie sihtasutuse meeskonnas keeleõppe valdkonda kureeriv Jana Tondi selgitab, kuidas tänavu saab registreeruda tasuta eesti keele kursustele, mida Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel viivad läbi keelekoolid 1104 eestimaalase jaoks.

Millistele tasuta kursustele ja millal saab tänavu registreeruda?

Eesti keele A2 - C1 tasemel suhtlusekeele kursustele avalik registreerumine algab neljapäeval, 22. augustil 2019 antud lingil.

Neid kursusi aitavad Integratsiooni Sihtasutusel läbi viia Tallinnas, Tartus ja Pärnus Folkuniversitetet Estonia MTÜ ning Multilingua Keelekeskus OÜ. Narvas viib kursused läbi Atlasnet MTÜ ning Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel, sh Ahtmes – Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ. Kursusi on kokku 69, millest Tallinnas avatakse 34 kursust, Narvas 16 kursust, Jõhvis 6 kursust, Sillamäel 3 kursust, Kohtla-Järvel 2 kursust, Ahtmes 5 kursust, Tartus 2 kursust ja Pärnus 1 kursus. Niiviisi pakub sihtasutus eesti keele A2-C1 tasemel suhtluskeele kursust 1104 inimesele.

Lisaks saavad registreeruda eesti keele A1-, A2- ja B1-tasemel suhtluskeele kursustele need Tallinna ja Narva elanikud, kes on läbinud meie sihtasutuses nõustamise. Need grupid avatakse jooksvalt, vastavalt gruppide täituvusele ning infot jagavad eelkõige nõustajad.

Eesti keele maja kavandatud kursuste ja muude õppetegevuste plaaniga saab tutvuda augusti lõpus sellel lingil. Iga tegevuse osas saab olema info ka registreerumise kohta.

Parimat valikut aitavad teha meie sihtasutuse nõustajad. Saad nendega ühendust kui kirjutad e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistad tasuta telefonile 800 9999.

Mida tasub teha enne avalikku registreerumist eesti keele kursustele?

Keelekursustele registreerumise muudab lihtsamaks see, kui oled eelnevalt

 

Kus saab eelnevalt teada, millal ja kus kursused toimuvad?

Avalikul registreerumisel pakutavate eesti keele kursuste ajakava ja toimumise kohtadega saab tutvuda sihtasutuse veebilehel:

 

Edukaid õpinguid!

 

Kuidas endale parimat keelekursust valida?

Keelekursus on levinuim keeleõppe vorm. Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik soovitab, mida tuleb silmas pidada, et pakutavatest võimalustest endale parim valida.

Keelekursusele registreerumist tasub kaaluda siis, kui tead oma eesti keele taset ja mõistad, millist keelekursust vajad. Täpseid soovitusi leiad nii sihtasutuse kodulehelt kui nõuandeveebist. Nõuanded on jagatud kolme tasemesse. Esmalt neile, kes eesti keelt üldse ei oska ja soovivad omandada algteadmised suhtlemiseks. Teiseks eesti keelt juba pisut oskavatele, kes soovivad oma keeleoskust parandada ja jõuda oskuseni, mis võimaldab neil paremini Eestis toime tulla, pikaajalist elamisluba või kodakondsust taotleda. Kolmandaks neile, kellel on soov eesti keelt kõrgtasemel osata.

Järgmisena tasub varuda aega, et hoolikalt kaaluda, milline pakutav lahendus on sulle sobivaim. Enne kursuse registreerumist on oluline läbi mõelda:

1. Mis on kursuse eesmärk ja kas see kattub sinu soovide ning vajadustega.

2. Kui pikk on kursus ja kas see vastab sinu ootustele ning võimalustele.

3. Kui suur on planeeritav rühm ja kas sulle sobib sellise suurusega rühmas õppimine.

4. Kuidas ja millal moodustatakse rühm ning kuidas on keeletasemed testitud.

5. Igal õpetajal on oma õpivõtted ja -materjalid. Uuri, kas need vastavad sinu ootustele ja vajadustele.

Kui eesti keele kursuse osas ise sobiva valikuni ei jõua, broneeri aeg Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisele. Nii saad koos nõustajaga kaaluda keelekursusi ja muid õppevorme ning seejärel neile ka registreeruda. Nõustajate kontaktid: e-post info@integratsiooniinfo.ee ja tasuta telefon 800 9999.

Täpset infot tasuta eesti keele kursustest, mida pakuvad Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel keeltekoolid, leiad siin. Infot sihtasutuse eesti keele majade pakutavate tasuta võimaluste kohta saad lugeda intervuudes sihtasutuse juhataja Irene Käosaare ja eesti keele maja juhatajate Margarita Källo ning Olga Selitševaga.

 

Mida sügishooajal Tallinna ja Narva eesti keele majades õppida on?

Algavast sügishooajast räägivad Tallinna eesti keele maja juhataja Olga Selištševa ja Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo.

  • Sügishooaeg Narva eesti keele majas:

Sügishooajal pakub Narva eesti keele maja taaskord võimalusi eesti keelt harjutada.

Narvas jätkame suhtluskeele kursustega: kolm A2 gruppi, kaks B1 gruppi, kaks B2 gruppi ja üks C1 grupp. Nende kavva mahuvad lisaks auditoorsele õppele suhtlusrohked tegevused, nagu näiteks õppereisid sõpruslinnadesse, meistritoad ja majamängud, mis soodustavad keeleõpet.

Kohtla-Järvel ja Sillamäel alustame tandemõppega.

Kindlasti on meie õppijatele kättesaadavad ka kõik avalikud üritused, mida eesti keele maja plaanib sügishooajaks. Nende hulka kuuluvad keelekohvikud, filmiõhtud Apollo Kinos, retrofilmiõhtud Narva eesti keele majas, laua etiketile pühendatud meistriklasside sari ja tähtpäevade tähistamised (kodanikupäev ja jõulud).

  • Sügishooaeg Tallinna eesti keele majas:

Sügisel stardivad nii uued keelekursused tasemel A1-B2 kui ka erinevad mitteformaalsed tegevused, mille põhieesmärk on eesti keele praktiseerimine, keelebarjääri ületamine ja eesti kultuuri tundmaõppimine.

Jätkuvalt pakume võimalusi kõigile eesti keele huvilistele osaleda kokandustöötoas, filmiõhtutel, keelekohtingus (tandemõpe), majamängus, keelekohvikus külalisega, meedia õpikojas jpm.

Senisest suuremat tähelepanu pöörame neile, kes tulevad Eestisse elama teistest riikidest ja hakkavad eesti keelt õppima.

  • Kust saad infot ajakava kohta: 

Kursuste käivitamiseks saatsime juba kutseid senistele õppijatele ja kõigile, kes on käinud nõustamisel ning avaldanud vastavat huvi. Need õpilased, kellele meie poolt pakutavate kursuste või muude tegevuste läbiviimise ajad ei sobi, suuname nõustajate kaasabil meie lepinguliste partnerite juurde.

Kõik kursused ja teised üritused hakkavad toimuma alates septembri teisest poolest, registreerimine mõnedele üritustele algab aga juba augustis. Täpse info avalike ürituste kohta avaldame augusti teises pooles sihtasutuse kodulehel ja Facebookis.

  • Kuidas saad osaleda:

Pöördu meie nõustajate poole: kirjuta e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helista tasuta telefonile 800 9999. Nad aitavad Su vajadusi kaardistada, keeleõppevormi valida ja valitus kursustele või üritustele registreeruda.

 

Kuidas edeneb koostöö rahvusvähemuste ühendustega?

Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop selgitab, milline koostöö Eestis elavate rahvuste ühendustega tänaseks kujunenud on ja kuidas on plaanis seda arendada.

Millisel eesmärgil teeb Integratsiooni Sihtasutus koostööd rahvusvähemuste organisatsioonidega?

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid ja rahvusvähemuste kultuuriseltsid on Integratsiooni Sihtasutuse pikaajalised ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevusi on toetanud Integratsiooni Sihtasutus oma tegutsemise esimestest aastatest alates. Alguses toimusid projektikonkursid, millele 2007. aastast lisandus ka baasfinantseerimine.

Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust selleks, et

  • tutvustada kultuuride rikkust ja mitmekesisust Eesti ühiskonnas;
  • Eestis elavatel rahvustel oleks võimalus säilitada ja tutvustada oma esivanemate keelt ja kultuuri;
  • soodustada eri rahvuste vahelist koostööd;
  • suurendada Eesti ühiskonnas tolerantsust ja austust teiste rahvuste suhtes;
  • äratada noortes huvi esivanemate kultuuripärandi vastu;
  • soodustada eri kogukondade tugevat seotust Eesti riigiga.

 

Oma juurte tundmine tekitab austust ka teiste kultuuride vastu. Juba XVIII sajandil kirjutas vene teadlane, entsüklopedist ja ühiskonnategelane Mihhail Lomonossov „Rahvus, kes ei tunne oma minevikku, ei oma tulevikku“. 2017. aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbi viidud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“, näitas rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuse mõju Eesti riigile. Osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevuses suurendas huvi kõigi Eestis elavate rahvaste kultuuri ja ka eesti kultuuri vastu. Samuti suurendas huvi jälgida Eestis ja oma elukoha kultuurielus toimuvat, suurendas tutvusringkonda ning ühiskondlikku ja poliitilist osalusaktiivsust, lõi tugevama sideme Eesti riigiga ja tugevama riigiidentiteedi.

Milles koostöö seisneb?

Integratsiooni Sihtasutuse ja rahvusvähemuste kultuuriseltside vaheline koostöö toimub erinevatel viisidel.

Ilma rahaliste vahenditeta on raske projekte ellu viia. Me pakume rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidele ja rahvusvähemuste kultuuriseltsidele võimalust taotleda rahastust oma ideede elluviimiseks. Taotlusvoorude ettevalmistamisel püüame võimalusel lähtuda taotlejast. Näiteks 2015. aastal muutsime rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide rahastamise perioodi kolmeaastaseks, mis võimaldas nende juhtidel paremini planeerida oma tegevusi. Käesoleval aastal hakkasime toetusi välja maksma 100% ettemaksetena. Nüüd pole taotlejal vaja otsida isiklikke vahendeid, et viimase osa kuludest, mida tehakse toetuse raames, kinni maksta. Selleks, et taotlusvooru tingimustest oleks lihtsam aru saada, tõlkisime määrused ja seletuskirjad vene keelde.

Kui projekti ettevalmistamise või elluviimise käigus tekivad küsimused, siis oleme alati valmis nõustamiseks. Konsulteerida saab kas meili, telefoni ja Skype teel või tulla kohale leppides selles eelnevalt kokku. Sellest hetkest, kui kolisime Rävala 5 aadressile, suurenes personaalsete nõustamiste arv, mis on igati tore. Korraldame taotlejatele ka infopäevi nii eesti kui vene keeles Tallinnas ja Narvas.

Integratsiooni Sihtasutus panustab ka rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide arengusse. Kord aastas oleme korraldanud erinevaid koolitusi, mis olid suunatud katusorganisatsioonide jätkusuutlikkuse ja haldusvõimekuse tõstmiseks. Näiteks eelmisel aastal viis Tanel Mätlik läbi koolituse „Rahastamisvõimalused rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvusvaheliseks koostööks“, kus tutvustas Euroopa Liidu fondide ja liikmesriikide programmide võimalusi rahvuskultuuriga seotud tegevuste rahastamiseks. Sellel aastal pöörame tähelepanu turundusele ning sügisel toimub antud teemal kahepäevane koolitus.

viimase aasta jooksul koos Kultuuriministeeriumi ja Eesti Folkloorinõukoguga aitasime suurendada koostööd eesti kultuuriseltsidega. Korraldasime ka koostööpäeva, kus osalesid eesti ja rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajad. Esimene koostööpäev toimus 18.08.2017 Eesti Rahva Muuseumis, mille avas Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Teine koostööpäev toimus 7.09.2018 Mooste mõisas, kus osalejad mõtlesid välja koostööprojektide ideid. Hääletamise käigus said kolm parimat koostööprojekti rahastuse 2 000 eurot projekti kohta. Ühe näitena saab siin tuua koostööprojekti, mille viisid ellu Eestimaa Rahvuste Ühendus, Vene Haridus-ja Heategevusühingute Liit Eestis ja Eesti Rahvamajade Ühing. Koostöö tulemusel saabus 16. märtsil Türile ligikaudu 40 erinevast rahvusest lauljat, tantsijat ja pillimängijat Tallinnast, et suhteid luua ja esineda uhke kontserdiga Türi Kultuurikeskuses. Esinesid rahvamuusikud ansamblist „ Zlatõje Gorõ“ , tantsuansambel „Graatsia“, kus osaleb tantsijaid lastest kuni täiskasvanuteni. Kollektiive juhendavad Igor Jermakov ja Jelena Ahmedova. Kontserdi juhiks oli kõigile tuntud Eduard Toman. Inimesed, kes tulid kontserdile, nutsid ja naersid ja aplodeerisid püsti seistes. Kollektiivide liikmed avastasid enda jaoks Türi ja Kuremaa piirkonna ning tutvusid uute inimestega.

Aprillikuus tähistatakse mitmekesisuse päeva. Mitmekesisuse päeva eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimest ja tema erakordsust nii ettevõtetes ja organisatsioonides kui ühiskonnas laiemalt. Päeva tegevusi koordineerib Eesti Inimõiguste Keskus. Mitmekesisuse päeval oleme pööranud avalikkuse tähelepanu kultuuride mitmekesisusele ja aidanud kokku viia asutusi, kes soovivad rohkem teada erinevatest kultuuridest ning rahvusvähemuste kultuuriseltsidega. Näiteks kaks aastat järjest on AS Kaubamaja kutsunud rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajad nii Tallinna Kaubamajja kui ka Tartu Kaubamajja, mille raames tutvustati vene vanausuliste, maride ja armeenia kultuuripärandit.

24. septembril tähistatakse eesti rahvuste päeva, millega meenutatakse Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal ning mis on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele. I Eestimaa Rahvuste Foorum deklareeris eri rahvuste valmisolekut toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. Eestis elavatele rahvustele pühendatud tähtpäev sai alguse 2005. aastal, mil tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kuulutas 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks. Sellel ajal toimub üle Eesti väga palju eri rahvuste kultuuri tutvustavaid üritusi. Integratsiooni Sihtasutus aitab levitada infot rahvuste päeva ürituste kohta ning oleme kaasatud ka Jõhvis toimuva vähemusrahvuste kultuurifestivali „Rahvuskultuuride Loomepada“ korraldamisesse.

Kõiki mainitud tegevusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Kuidas sihtasutuse ja rahvusvähemuste ühenduste koostöö on viimasel ajal arenenud?

Viimaste aastatega on koostöö rahvusvähemuste kultuuriseltsidega muutunud tihedamaks ja sisukamaks. Kui esimestel aastatel olime peamiselt ainult toetuste jagajad, siis 2016. aastast hakkasime ka sisuliselt panustama valdkonna arengusse ning korraldama erinevaid arengut toetavaid üritusi.

Sel aastal korraldame koostöös SA Viljandimaa arenduskeskusega ja SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega 16.-17. augustil rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide esindajatele õppereisi Mulgimaale. Õppereisi eesmärk on tutvuda eestikeelsete mittetulundusühingutega, kes tegutsevad sarnases valdkonnas ja teenivad omatulu. Õppereisi märksõnad on koostöö, annetuste kogumine, tegevuste turundamine ja omatulu teenimine. Õppereisi ajal võtame osa Mulgimaa Peremängust, kus on võimalik müüa oma käsitööd. Programm on tihe ja huvitav. Sügisel on plaanis korraldada koostööüritusi asutustega, kellega tutvume.

Milliseid arenguid on oodata lähitulevikus?

13. septembril korraldame Tallinnas koostöös Kultuuriministeeriumiga rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide koostööürituse muuseumide ja etendusasutustega. Kuna eelmise aasta formaat oli edukas, siis ka sel aastal soovime toetada kohapeal sündinud koostöö- projekte. Kahe viimase aasta jooksul tegid mõned muuseumid koostööd rahvusvähemuste kultuuriseltsidega. Soovime seda kogemust laiendada.

Rahvuste päeval soovime pöörata avalikkuse tähelepanu kultuuride mitmekesisusele, aitame levitada infot rahvuste päeva ürituste kohta ning oleme kaasatud ka Jõhvis toimuva vähemusrahvuste kultuurifestivali „Rahvuskultuuride Loomepada“ korraldamisse. Plaanis on läbi viia kampaania sotsiaalmeedias, kus auhindadeks on osalemine koos kaaslasega ühepäevasel toidukoolitusel.

Kuidas saaksid teised Eesti elanikud ja organisatsioonid sellisele koostööle kaasa aidata?

Võimalik on külastada rahvusvähemuste kultuuriseltside üritusi. Infot ürituste kohta avaldame meie kodulehel sündmuste kalendris. Kui seltsi tegevus pakub huvi, siis saab liituda seltsi tegevustega ja olla aktiivne liige. Korraldada saab ka koostööüritusi või kutsuda rahvuste päeval oma asutusse külla kultuuriseltside esindajaid.

 

Millise toega Eestisse tagasipöördujad arvestada saavad?

Meie meeskonnas Eestisse naasvate rahvuskaaslaste nõustamise eest vastutav Kaire Cocker annab ülevaate, kellele ja milliseid nõuandeid me rõõmuga jagame.

Riiklik „Rahvuskaaslaste programm“ toetab mitmeid väliseestlaskonnale suunatud tegevusi: eesti keele õpet välismaal, välis-eesti noorte ja eesti keele õpetajate keele- ja kultuurilaagrite korraldamist Eestis, tööd välis-eesti arhiivide ja kultuuripärandiga, välis-eesti kultuuriseltside tegevust, samuti välismaal elava eestlaskonna tagasipöördumist Eestisse.

Tagasipöördujatele nõustamisteenuse pakkumist alustas Integratsiooni Sihtasutus käesoleva aasta maist. Nõustaja aitab planeerida sujuvamat tagasipöördumist Eestisse. Nõustamine hõlmab nii praktilist infot, kui ka Eestis taas kohanemisega seotud teemasid.

Eestlaskonna ja Eesti kodanike tagasipöördumine toimub erinevatel põhjustel. Sageli langetatakse otsus Eestisse tagasipöördumiseks seoses laste kooliminekuga, pensionile jäämisega, samuti meelepärase kodu loomisega Eestis või kui on läbitud piiri taga pikaajaline õpinguperiood. Sageli ei piisa üksnes eri ametiasutuste kodulehtedel pakutavast teabest, vajalik on põhjalik nõustamine ning abi praktilistes küsimustes ja toimingutes.

Eestisse tagasipöördumine kulgeb sujuvamalt, kui tagasipöördumisotsus on eelnevalt hästi läbi mõeldud ning enda jaoks selgeks tehtud, millised juriidilised või muud haldustoimingud peab kodumaale naastes läbi tegema. Tihti ei ole tagasipöördujate keeletase ega ka teadmised Eesti ühiskonnakorraldusest ja riigis hakkamasaamiseks piisavad, sest kiiresti arenev digi-keskkond ja ka muutuv seadusandlus ning info vajalike teenuste kohta võib olla keeruline ja kättesaamatu.

Nõustame nii neid, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi pöörduda kui ka neid, kes on Eestis juba uut elu alustanud. Maist alates on nõustamisele pöördunud poolsada huvilist, kellest pooled on oma tagasipöördumist alles planeerimas.

Rahvuskaaslaste nõustajaga ühendust võetud Murmanskist Kanadani, sh Ameerika lääne- ja idarannikult, Belgiast, Saksamaalt, Šveitsist, Soomest, Iirimaalt, Venemaalt ja Usbekistanist.

Veel täpsemat infot leiad sellel lingil.

Kogemused:

  • Ljudmilla Saksamaalt on olnud ära 6 aastat ja tal tekkis soov pöörduda tagasi Eestisse koos oma tütrega. Ta kirjutas oma mõttest rahvuskaaslaste nõustajale Kaire Cockerile: „Ma ei tea täpselt, kuidas ma saan seda teha ja ma vajan abi või nõu.“ Sellest sai alguse kirjavahetus, kus nõustaja pakkus välja variante, kuidas tagasipöördumine sujuvamaks teha ja otsuse, kuidas täpselt tema teekond olema saab, tegi Ljudmilla juba ise. Augustis on ta tagasi Tallinnas uut elu alustamas.
  • Aime, kes pöördub tagasi peale pikki aastaid (üle 30 aasta) Ameerikast, pöördus nõustaja poole, et uurida, kuidas leida kolimisfirma, kes on usaldusväärne. Aime kolib üle pika aja tagasi Tallinnasse ja kuna oli vaja palju isiklikke asju kaasa tuua, siis oli vaja teada, kuidas neid asju organiseerida ja kas Eestis on sellist teenust. Aime ütleb: „Ma olen väga tänulik info eest, mida teilt sain ja soovitan kindlasti teistel tagasipöördujatel Teiega ühendust võtta, sest selline teenus on väga vajalik“. Aime kolib Eestisse tagasi augusti lõpuks.

 

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või Eesti keele maja Facebooki kontol.

 

Räägi kaasa: kuidas eesti keelt ja meelt hoida?

Integratsiooni Sihtasutus käivitas 2018 septembris Tallinnas ja Narvas eesti keele maja selleks, et pakkuda parimaid võimalusi eesti keele õppimiseks ja praktiseerimiseks. Kui hästi esimene õppeaasta möödus, saad lugeda käesoleva uudiskirja artiklis.

Tahame veel kaugemale jõuda. Selleks palume Sinu kaasabi ideede näol, mida veel võiks eesti keele maja ette võtta, et eesti keelt räägiks aina rohkem inimesi. Ideid ootame antud tagasisidevormi vahendusel kuni 1. juulini 2019.

Kõikide ideede autorite vahel loosime välja Apollo kinkekaardi 30 euro väärtuses.

Iga idee on teretulnud!