MISA läks üle e-arvetele
Hea keelepraktika ning suhtlemisjulguse saab eesti keele ja kultuuri kümbluse klubidest
MISA teeb koostööd Eesti teatrite ja muuseumidega
MISA koos Soome partneriga loovad vähelõimunutele mentorlusprogrammi
Hollandist pärit praktikandi mõtted Eestist ja MISA-st
MISA teadaanne
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) võttis 1. juulist 2016 ostuarvete menetlemisel kasutusele OÜ Omniva arvete halduse liidese ja on seega valmis vastu võtma e-arveid.
Eesti Vabariigi Valitsus on kinnitanud masinloetavate e-arvete kohustuslikuks muutmise tegevuskava. Eesmärk on, et 2016. aasta lõpus toimuks avaliku ja erasektori vaheline arveldamine e-arvete alusel. Sellega seoses on ka MISA liitunud e-arvete halduse liidesega, mille tulemusena saab 1. juulist edastada MISA-le e-arveid, mille abil kantakse kõik arve andmed oste MISA raamatupidamissüsteemi.
Alates 1. juulist on võimalik MISA-le esitada e-arveid, saates need omapoolt valitud e-arvete operaatori kaudu (OÜ Omniva, AS Fitek, AS Telema jt). PDF-arve tuleb edaspidi saata e-posti aadressile [email protected]. MISA-le esitatav paberarve tuleb alates juulikuust saata aadressile Pallasti 28, 10001 Tallinn. Ümbrikule tuleb lisada ka märksõna „Arved 19200“.
Rohkem infot e-arvetele ülemineku kohta leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt: http://www.fin.ee/e-arved.
Lisainfot MISA-le edastatavate e-arvete kohta saab küsida üldtelefonilt 6599021 ja e-posti aadressilt [email protected].
Info eesti keele ja kultuuri klubide tegevuse kohta
Hea keelepraktika ning suhtlemisjulguse saab eesti keele ja kultuuri kümbluse klubidest
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) viis käesoleval kevadel läbi hanked, eesmärgiga leida eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele mõeldud eesti keele ja kultuuri tundmise klubidele eestvedajad.
MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi selgitusel on eesti keele praktiseerimiseks, keelebarjääridest vabanemiseks ja suhtlemisprobleemide ületamiseks tähtis pakkuda võimalust just nendele inimestele, kes juba oskavad eesti keelt, kuid vajavad veel julgustust, tunnustust ja ka kiitust, et nad saaksid spontaanselt ja vabalt eesti keelt rääkida. „Üheks mõjusaks meetodiks on keele- ja kultuuri tundmise klubid, mis pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, toredalt aega veeta ja ennast harida. Võrreldes klassikaliste keeletundidega on klubi kohtumised rikastatud suhtlemisolukordade ja mitteformaalse õppe elementidega, nagu õppekäik või kohtumine mõne külalisega. Tunnis on õhkkond vabam ja ka osalemine vabatahtlik,“ tutvustas Tondi klubide tegevust.
Klubisid viivad läbi neli organisatsiooni – Mitteldorf OÜ, Keelepisik OÜ, Implement Consulting Group OÜ, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ.
Juulikuus alustasid Tallinnas tegevust kaks esimest klubi. Kümmekond klubi hakkavad tegutsema augustis ja septembris. Klubide liikmed hakkavad lisaks Tallinnale koos käima ka Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas ning Narvas ja Pärnus. Kahe aasta jooksul (2016-2017) avatakse üle Eesti kuni 60 eesti keele klubi.
Eesti keele ja kultuuri klubide liikmeks saavad esmajärjekorras MISA organiseeritavate eesti keele kursuste B2-tasemel õppivad inimesed ning seejärel antakse võimalus ka teistele, kes 2015. aasta suvel MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerusid. MISA edastab võimalike klubiliikmete nimekirja korraldajatele, kes võtavad tulevaste liikmetega ühendust ning kutsuvad neid infopäevale, et klubide tegevust ja olemust lähemalt tutvustada.
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubide kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi, kes pakuvad keelepraktikat ja jagavad innustust eesti keeles suhtlemiseks. Külalistega saavad osalejad vestelda erinevatel igapäevaelulistel teemadel – tutvuda tavaelulistes olukordades enim kasutatavate väljenditega. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas, korraga kuni 4 akadeemilist tundi. Kord kuus toimub õppereis või osaletakse mõnel kultuuriüritusel. Lisaks peavad kõik klubid oma tegevusest ka blogipäevikut, mille eesmärk on panna liikmed ühiselt tegutsema, kogemusi ja mõtteid jagama.
Keelepisik OÜ klubi eestvedaja Helge Kušneri sõnul seisneb klubi erinevus võrreldes tavapärase keeleõppega selles, et grammatikareeglid jäävad tahaplaanile. „Mõningaid sõnu tuleb siiski tõlkida ja ka tahvlile kirjutada, eriti kui teema on spetsiifilisem. Klubilised ise on väga motiveeritud, meil saab kohtumistel üsna palju nalja ja õhkkond on vaba ning sõbralik,“ kommenteeris Kušner. Keelepisik OÜ klubi teine eestvedaja Katrin Kark tõdes, et paari kohtumise järel on ta näinud, kuidas klubilised unustavad keelebarjääri ja suhtlevad vabalt ning vahetult. „See teeb loomulikult rõõmu. Läheneme kohtumistele loominguliselt ja püüame pakkuda asjalikke diskussioone, kuid ka meelelahutust,“ selgitas Kark.
Igal keele ja kultuuri tundmise klubil on 2 eesti keelt emakeelena valdavat eestvedajat, kes on oma ametilt täiskasvanute eesti keele või mõne muu võõrkeele õpetajad ning kes eelnevalt läbisid ka spetsiaalse grupijuhtimise koolituse. Samuti on eestvedajad saanud klubi läbiviimiseks nõu kogenud praktikutelt ning neile on abiks ka keeleklubide läbiviimiseks valminud õppematerjal.
2016. aasta suvel toimuvad teabepäevad keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele ning esimesed infopäevad ka tulevastele klubiliikmetele.
MISA rahastab eesti keele ja kultuuri tundmise klubisid Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: [email protected], tel. 659 9069
Partnerlusest Eesti kultuuriasutusetega
MISA teeb koostööd Eesti teatrite ja muuseumidega
Eesti ühiskonna lõimumisele aitavad kaasa mitmed toetavad tegevused ja tähtis osa selles lasub ka Eesti kultuuri tundmisel ning tarbimisel. Selleks et Eestis elavad mitte-eestikeelsed inimesed saaksid osa ja aru siinsetest kultuuriüritustest ning –tegevustest, alustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostööd 11 kultuuriasutusega üle Eesti.
„MISA koostöö eesmärk on pakkuda võimalust soetada vajalikke tehnilisi seadmeid neile teatritele ja muuseumidele, kellel on soov ja valmisolek pakkuda muukeelseid kultuuriüritusi ning -programme Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele,“ tutvustas Riina Ring MISA rakenduskeskusest.
Muukeelsete kultuuriprogrammide edastamiseks vajalike uuenduste tegemiseks ning tehniliste vahendite soetamiseks ja kaasajastamiseks sõlmis MISA partnerluslepingud järgmiste asutustega: Teater NO99, Rakvere Teatrimaja, Teater Vanemuine, Vene Teater, Vaba Lava, Eesti Vabaõhumuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Pärnu Muuseum, Valga Muuseum ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.
„Hea uudis on see, et täna on juba mitme teatri ja muuseumi esimesed hanked jõudnud lepingu sõlmimise faasi. Seega on neil peagi võimalik pakkuda oma näituseid ja etendusi ka Eestis elavatele muukeelsetele inimestele,“ selgitas Ring.
MISA poolt koordineeritavaid muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamise tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Lisainfo: Riina Ring, MISA rakenduskeskuse koordinaator, e-post: [email protected], tel 6599 030
INTERREG Kesk-Läänemere programmi koostööprojekt
MISA koos Soome partneriga loovad vähelõimunutele mentorlusprogrammi
Alates 2016. aasta kevadest viib MISA koostöös Soome partneri Föreningen Luckan r.f haruga Luckan Integration ellu projekti „Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“.
Projekti üldine eesmärk on toetada Eestis elavaid töötuid vähelõimunud püsielanikke ja Soomes elavaid eestlasi ning ka organisatsioone, kes on valmis tööle võtma eri rahvusest inimesi.
MISA viib projekti raames läbi uuringu, et kaardistada Soomes, peamiselt Helsingi ümbruses, elavate eestlaste vajadusi, mis aitaksid neil nende endi hinnangul aremini Soome ühiskonda sulanduda.
Uuringu põhjal luuakse Soomes elavatele eestlastele tugirühmad ning alustatakse neile mentorlusteenuse pakkumist.
Projekti käigus töötatakse Eesti jaoks välja vähelõimunud inimeste integreerumist ja tööleidmist soodustav mentorlusprogramm, mille aluseks on võetud Soome programm FIKA. Programmi on kaasatud 20 mentorpaari, kelle koostöö kestab umbes pool aastat.
Lisaks viiakse nii Eestis kui Soomes läbi tegevusi organisatsioonidele, kes on valmis palkama erinevast rahvusest inimesi oma kollektiivi. Teavitustegevuste abiga soovitakse suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja ühtlasi suurendatakse ka organisatsioonide valmisolekut värvata tööle erinevatest rahvustest inimesi.
Projekt kestab kuni 2018. aasta lõpuni. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu fondi Interreg Kesk-Läänemere programm. Projektipartneri Luckan Integration’i kohta leiab infot siit.
Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, E-post [email protected], tel 6599840
Mõtteid teistelt ja mujalt
Käesoleva aasta märtsist kuni juuni alguseni võõrustas MISA toredat, päikselist ja innukat hollandlannast praktikanti Mieke van Vemdeni. MISA kolleegidel on suur heameel, et Mieke just meie organisatsiooni oma praktikaks valis ning meil õnnestus teda veidi tundma saada. Mieke 3-kuulisest Eestis veedetud ajast, tema mõtetest ja arvamusest Eesti ning MISA kohta saab lugeda järgnevast kirjatükist.
Hollandist pärit praktikandi mõtted Eestist ja MISA-st
Minu nimi on Mieke van Vemden. Olen 24-aastane ja pärit Hollandist Utrechtist. Olen viimased kolm kuud olnud MISA-s praktikant ja saanud tundma elu Eestis. Tulin Eestisse selleks, et teha uurimistööd oma magistrikraadi jaoks. Nimelt õpin Nijmegeni Radboudi ülikoolis inimgeograafiat ja olen spetsialiseerunud Euroopa 
piiride, identiteedi ja valitsemise uurimisele. Eestisse sattusin eeskätt seetõttu, et tegelen Euroopa riikide piiride uurimisega.
Piiride uurimine keskendub riigi ja Euroopa piiridele, aga ka ühiskonnas olevatele piiridele, mida ma ka Eestis vaatlesin. Minu uurimistöö teema on seotud rahvusvähemustega – eriti vene rahvusvähemuse – lõimumise ja nende positsiooniga ühiskonnas. Olen Eestis läbi viinud intervjuusid vene keelt ja eesti keelt rääkivate inimestega, et koguda teavet ning saada nende elust, vaadetest ja mõttelaadist rohkem aimu.
MISA-s oldud aeg ja praktika on aidanud mul saada rohkem teada Eestist ning siin elavatest venelastest ja teistest rahvusvähemustest. Töötasin MISA arenduskeskuses. Olen väga rõõmus ja siiralt tänulik selle eest, et mind MISA-s vastu võeti. Minu meelest on MISA hea näide sellest, kuidas lõimumine võib olla positiivne, kus rakendatakse iga inimese tugevaid külgi keele või päritolu mõttes ning kus inimesed teevad koostööd. MISA tegeleb paljude valdkondadega ja aitab kujundada ühtsemat ühiskonda – mis on minu arvates alati keeruline. Raske on elada koos inimestega, kes on sinust oma meelelaadilt erinevad, eriti veel siis, kui üksteise mõistmine või suhtlus on puudulik. Seetõttu ei tähenda lõimumine minu jaoks assimileerimist, kuna olen veendunud, et eripalgeline ühiskond on rikkam ühiskond. Kuid siiski pean lõimumist protsessiks, kus inimesed suhtlevad ja õpivad tundma oma elukoha maad, selle kultuuri, traditsioone, väärtusi ja keelt, et sellest saaks nende kodu. Minu jaoks on see kahepoolne protsess, kus ka eestlased saavad palju ära teha selleks, et õppida tundma oma uusi välismaalt tulnud naabreid või töökaaslasi. Lõimumise puhul on kõige tähtsam – ja samal ajal ka kõige keerulisem – suhtlemine ja mõistmine. Just üksteise mõistmine on äärmiselt tähtis.
Kunagi räägiti mulle, et eestlased on nagu kookospähklid: pealt veidi kõvad, aga seestpoolt väga pehmed ja sõbralikud. Pean ütlema, et olen sellega nõus. Esialgu, kui kõigest veel päris aru ei saa, võib kookospähkli koor ikka väga kõva paista.
Eestis viibides veendusin, et eestlastele meeldivad väga koogid ja pirukad. Restoranides ja kohvikutes pakutakse neid suures valikus ja need on väga maitsvad! Mulle meeldib ka see, et igal pool on palju lilli.
Nende kolme kuu jooksul hakkasin ma Tallinna armastama. Vanalinn on väga ilus ning majad, pargid ja vanad hooned, näiteks Patarei vangla ning Linnahall, aga ka selline koht nagu Telliskivi piirkond, teevad linna väga eriilmeliseks. Olen märganud ka teatud erinevusi võrreldes Hollandiga – ilm muidugi, sest Eesti saabudes oli mul veidi külm, aga ka kingade jalastvõtmine, poodide pikad lahtiolekuajad, arutu hulk ostukeskusi, tasuta ühistransport Tallinna elanikele, spetsiaalsete rattateede puudumine ning see, et toidukauplustes ei müüda tükeldatud köögivilju!
Kodus kirjeldan Eestit kui ilusat maad ja Tallinna kui ilusat linna, mis on tulvil ajalugu. Siin võib kogeda keskaega, aga selle kõrval on esindatud ka hilisem ajalugu. Neil inimestel, kes tahavad külastada Eestit, soovitan kindlasti rentida auto ja sõita maapiirkondadesse. Olen käinud Saaremaal ja Muhus, Lahemaa rahvuspargis, Peipsi järve ääres, Haapsalus, vanas Rummu vanglas ja Tartus. Loodan, et olen näinud siin päris palju.
See, mida Tallinn ja Eesti võiksid teha paremini ja hollandlastelt õppida, on rattateed! Mõlemad maad on väga lauged ja seega on rattaga kerge sõita. Nii talvel kui suvel sajab ka siin väga vähe, mis on rattasõiduks suurepärane. Seega on rattateed ainus asi, mis võiks olla paremini. Rattaga sõitmine teeb kõik hoopis lihtsamaks, kiiremaks ja ohutumaks. Ja rohkem rattaid tähendab vähem autosid ja saastamist ning rohkem sportimist – ja seega rohkem õnnelikke hollandlasi!
Kokkuvõtteks pean ütlema, et olen tõesti nautinud Eestis viibimist ja kogenud omal nahal, kui ilus ja huvitav linn on Tallinn. MISA on olnud suurepärane ja väga külalislahke organisatsioon, mis on mind minu uurimistöös väga palju aidanud. Mind huvitab väga, mida toob tulevik Eestile ja kindlasti tulen siia veel tagasi. Eesti on möödunud kolme kuu jooksul olnud mulle väga hea kodu.
