Meie meeskond on pühendunud Eestis sidusa ühiskonna kujunemisele mitmekesiste tegevuste kaudu: Eestis elavate erinevatest rahvustest inimeste koostegutsemist ja rahvuskultuuride väärtustamist, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimist, Eestisse töötama või elama tulnud inimeste kohanemist ning Eestist pärit inimeste kodumaale naasmist ja ülemaailmse kogukonnana toimimist. Meie meeskonnas on sul võimalus teha tööd, millel on nii tähendus kui ka tulemus!

Ootame sind kandideerima, kui  

> sulle on omased algatusvõime, meeskonnatöö, paindlikkus, otsustusvõime, tulemuslikkus, avatus ja empaatiavõime; 

> sa oskad tagada meeldiva töökeskkonna ja organisatsiooni edu ning eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi planeerida, protsesse juhtida ja tulemusi analüüsida, oma seisukohti veenvalt ja argumenteeritult põhjendada.  

Usaldame sulle mitmeid väljakutseid: 

> sihtasutuse strateegia elluviimise toetamine;  

> meeskonna värbamine, arendamine ja motiveerimine;  

> finantsplaneerimine ja analüüs;  

> sihtasutuse tegevuskava ja aruannete koostamise koordineerimine;  

> kehtiva seadusandluse järgimine ja rakendamine;  

> haldus- ja administratiivülesannete täitmise korraldamine. 

Sulle tulevad töös kasuks: 

> arusaam avaliku sektori toimimisest; 

> juhtimisarvestuse ja eelarve planeerimise kogemus;  

> sobiv haridus (soovitavalt magistrikraad majanduses, riigiteadustes või õigusteaduses);  

> varasem juhtimiskogemus; 

> eesti ja inglise keele väga hea oskus.  

Omalt poolt pakume 

> võimalust teostada ennast tervele Eestile olulises valdkonnas; 

> valdkonna asjatundjatest koosnevat meeskonda;  

> avatud juhtimisstiili;  

> eneseteostuse võimalust.  

Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja hiljemalt  22. juulil tööportaalis CV Online või CV Keskus või e-kirjana aadressile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Finants- ja tugiüksuse juht“. 

Eluolookirjelduses palume täpsustada ootusi töötasu ja muude töötingimuste osas ning motivatsioonikirjas põhjendada soovi meie meeskonnas töötada ja kirjeldada tegevust, mis on õnnestunud tänu sinu panusele.  

Kontor: Tallinn või Narva  

Lisainfo: Dmitri Moskovtsev – juhataja, tel 659 9023, e-post dmitri.moskovtsev@integratsioon.ee 

Integratsiooni Sihtasutus algatas Keelesõbra programmi 2020. aastal, et pakkuda keeleõppijatele toona kehtestatud eriolukorra tõttu võimalusi jätkata keele praktiseerimist veebi vahendusel. Programm läks hästi käima ja on jätkunud edukalt ka peale eriolukorra lõppu. Seni on programmist osa võtnud kokku 5365 keelesõpra. Tänavu leidsid endale keelesõbrad seni suurim arv inimesi – 827 õppijat ja 810 mentorit.

Suurema osa aastast Prantsusmaal Pariisi külje all Guermantes’is elav saksa ja eesti keele õpetaja, vabakutseline ajakirjanik, tõlk ja tõlkija, eestlanna Mailis Sütiste-Gnannt oli kevadel kahe ja poole kuu jooksul mentoriks Tallinnas elavale türklannast koduperenaisele Emine Cetinkayale. Tarmukad naised olid nüüd lahkesti nõus jagama meiega oma muljeid ühiselt käidud teest.

Mille poolest oli programmis osalemine teile kasulik ja mis selle juures kõige rohkem meeldis?

Emine: Uute inimestega on ikka põnev tutvuda. Minu keelekaaslane Mailis on suurepärane inimene. Vestlesime teisipäeviti Skype’is 30–40 minutit korraga. Mailis kirjutas mulle ka vestlusaknasse sõnu ja väljendeid, mis meil jutu käigus ette tulid, ning vajadusel selgitas grammatikat erinevate näidete abil. Viimane oli eriti kasulik, sest mul on nüüd alati võimalus seda hiljem üle vaadata, kui midagi juhtub meelest ära minema.

Mailis: Olen keelesõbraprogrammis algusest peale kaasa teinud, seega oli see mulle juba viies hooaeg. Tore on teisi aidata ja eriti veel meie oma emakeelt rääkima innustada. Minu keelesõber Emine on nagu soe päike, alati rõõmus ja väga positiivse ellusuhtumisega. Sain palju huvitavat teada Türgi eluolu, kommete ja toitude kohta. Ta jagas alati rõõmsasti oma tegemisi ja retsepte. Samuti sattus vestluste perioodi ka tema ramadani aeg, kui ta päikesetõusust loojanguni midagi ei söönud ega ka vett ei joonud. See on ikka imetlusväärne, milline tahtejõud peab inimesel selleks olema.

Mis osutus teie jaoks kõige keerulisemaks?

Emine: Kõige keerulisem oli kindlasti grammatika. See on ikka raske! Mailis selgitas mulle erinevaid reegleid ikka ja jälle, kordasin üle ka kõike seda, mida ma eesti keele kursusel õpin. Aga Mailis oli mulle väga suureks toeks!

Mailis: Ega meil midagi ületamatult keerulist tegelikult ette ei tulnudki. Ainuke arusaamatus tekkis meil üldsegi mitte keele pärast, vaid sellepärast, et Eestil ja Prantsusmaal on ajavahe ja meie kohtumise aeg läks pisut sassi.

Miks võiksid programmis osaleda ka teised keeleõppijad ja mentorid? 

Emine: Sest siin me räägime ainult eesti keeles ja need vestlused on väga praktilised. Mina ise tahan programmis osaleda kindlasti ka edaspidi. Ma tunnen, et see on mulle väga vajalik. Programm võiks minu arvates korraga isegi kauem kesta, mina tahaksin küll veel palju rohkem eesti keeles rääkida!

Mailis: Tore on panustada ja aidata teisest rahvusest keeleõppijaid. See on ühtlasi rikastav kogemus ka endale, sest nii saab oma maailmapilti avardada uute teadmistega teiste rahvaste kultuuridest ja kommetest.

Kas plaanite omavahelisi vestlusi ka tulevikus jätkata?

Mailis: Saime teineteist päriselus esimest korda näha alles Tallinna eesti keele majas juba peale ametliku programmi lõppu. Tegime koos pilti ja pärast istusime kohvikus ja jutustasime niisama maast ja ilmast. Suvel, kui taas Eestisse tulen, saame kindlasti uuesti kokku. Emine kindel soov on meile omatehtud Türgi toitu pakkuda.

Emine: Ega tegelikult ei olegi meie jaoks hooaeg veel läbi. Vestleme veebis siiamaani edasi iga teisipäeva hommikul, täpselt nii nagu ka programmi aktiivajal. Vast ainult kord või paar on vahele jäänud. Ootan meie uusi kohtumisi väga!

Projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“ raames.

Laupäeval, 22. juunil kell 16.00 toimub ERM-i kohvikus „Pööriöö“ avalik lindistus, kus Urmas Vaino modereerimisel jagatakse huvitavaid lugusid sellest, kuidas kõige erinevama päritolu ja taustaga inimesed on eesti keele ära õppinud ning kuidas see on muutnud ja mõjutanud nende tunnetust ühiskonnast, arusaamu, aga ka hakkamasaamist.

Arutlevad Tallinna Laagna Gümnaasiumi matemaatika õpetaja Celal Yildirim, näitleja Jekaterina Novosjolova Linnamäe, Pärnu keelekohviku liige Ritvars Menniks, tõlkija Erle Nõmm ja Raadio 4 toimetaja Petr Sushkov. Vestlusele järgneb diskussioon publiku osavõtul.

Vestlus salvestatakse ja avalikustatakse hiljem ERMi Youtube kanalis koos vene- ja ingliskeelsete subtiitritega. Järgnev diskussioon publiku ja keelepraktika osalistega (ERMi kursuse „Eesti keele praktika  kultuuriruumi tutvustamise kaudu“ Tartu ja Pärnu  lõpetajad) salvestatakse ERM-i arhiivi jaoks. Augustist toimub  järgmine niisugune lühikursus Tallinnas ja septembris Narvas koostöös Integratsiooni Sihtasutusega.

Lähemalt üritusest ja ümarlaual osalejatest saab lugeda SIIT. 

Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ projektist „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“.

Vaid mõned kuud pärast Venemaa täiemahulise vallutussõja algust Ukrainas, saabus Eestisse sõjapõgenikuna Inna, kes täna räägib soravalt eesti keelt ja töötab arstina.

Kuidas jõudsid Eestisse ja miks otsustasid just siia uue kodu rajada?

Olen Ukraina kodanik, ukrainlane. Töötasin arstina  20 aastat Ukrainas. Lõpetasin anestesioloogia praktika Ukrainas 2004. aastal, esimesed 3 aastat töötasin multidistsiplinaarses haiglas anestesioloogi ja intensiivraviarstina ning aastatel 2007-2022 intensiivraviarstina kardioloogiale ja intensiivravile spetsialiseerunud keskuses Kiievi Südameinstituut. Tulin Eestisse aprillis 2022, sõjapõgenikuna. Elan ja töötan praegu Kohtla-Järvel, töötan koos endiste kolleegidega Ukrainast. Tulin siia koos kolmeaastase tütrega ja emaga. Tulime alguses Kohtla-Järvele kolleegidele külla, aga praegu üürime korterit. Eestisse saabudes tulin kohe Kohtla-Järvele. Põhitöökoht on mul Kohtla-Järve haiglas, aga paar kuud tagasi alustasin lisaks tööd ka Tallinnas.

Kohanemine Eestis raske ei olnud, sest siin elavad mu sõbrad. Haiglas töötavad minuga koos mitmed inimesed, kes on samuti teistest riikidest pärit - Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast. Nad aitavad mind palju. Siin Ida-Virumaal ei ole kahjuks palju võimalusi eestlastega kohtumiseks. Siin elades ei koge ma täiesti eestikeelset maailma.

Kuidas läks sul Eestis kohanemine?

Ma ei saa öelda, et mul sisseelamiseks palju aega läks. Eestis arstina tööle asumiseks pidin läbima praktika ja seejärel tegema eksami. Kokku kestis praktika kuus kuud, sellest neli kuud elasin Tartus ja kaks kuud Rakveres. Nendes linnades sain eestikeelses maailmas elada ja eesti keelt harjutada. Töötan Eestis üldarstina, nagu Eesti meditsiinitudeng, kes on sooritanud ülikooli lõpueksami, aga pole teinud residentuuri. Soovin kindlasti teha ka Eestis anestesioloogia residentuuri läbi.  

Esimesena aitas mind Eestis inglise keel, see oli nagu sild. Pärast alustasin juba eesti keeles suhtlemist.

Kuidas eesti keele õppimine läks?

Kui Eestisse saabusin, siis üks sõber ütles, et tead juba kahte sõna – sidrun ja sibul, mis on sarnased ukraina keeles. Alustasin kohe eesti keele õppimist. Proovisin Tallinnasse sõita, et A1-taseme kursusi läbi teha. See oli raske sõitmine. Siis veebi teel tunde veel ei olnud. Õppisin A1-tasemel eesti keele selgeks iseseisvalt Tere raamatute ja programmi Keeleklikk abil ning alustasin kursuseid A2-tasemel. Siis pakuti kursusi juba veebis. Sooritasin eelmisel aastal A2-taseme eksami. Tänaseks olen teinud ka B2-taseme eksami. Kasutan palju Sõnaveebi, see aitab eesti keelt paremini omandada. Olen väga tänulik kõigile oma eesti keele õpetajatele - Inna Nurk, Ene Peterson, Erika Lindsalu.

Kas eesti keel on ukraina keelega võrreldes väga keeruline?

Eesti keel on erinev keelerühm võrreldes ukraina keelega ja kõik sõnad on uued, vähesed sõnad on ukraina keelele sarnased nagu inglise ja vene keeles. Eesti keele ülesehitus on mulle arusaadav. Vene keel on kohati keerulisem kui eesti keel. Saksa keel ka.

Mul ei ole mitte kunagi tekkinud soovi eesti keele õpinguid katki jätta. Mu suur soov oli arstina töötada ja siis on keeleoskus absoluutselt vajalik. See motiveeris mind.

Kas kasutad iga päev eesti keelt?

Ida-Virumaal räägitakse palju vene keelt. Tööprotsess on eestikeelne, suhtlen tütre lasteaias teiste lastevanematega eesti keeles. Tallinnas räägin samuti eesti keelt.

Ida-Virumaal peame otsima, kus eesti keelt rääkida ja kuulda. Minu sõber, kes tuli Ukrainast seitse aastat tagasi, laulab näiteks eesti kooris.

Kas su ema ja tütar on ka eesti keelt õppinud?

Ema õppis ainult A1-tasemel eesti keelt. Mu ema on 73 ja kuigi tal on kõrgem inseneriharidus, siis sunnitud põhjustel ei töötanud ta pikka aega ja hakkas kõike uut kartma. A1-tasemel kursused on Eesti riigis viibimiseks kohustuslikud ja see on suurepärane. Ema õppis veebis Settle in Estonia kohanemisprogrammi erinevas vanuses ja erineva haridustasemega inimeste grupis. Täiesti imeline oli vaadata, kuidas ta usinalt ja entusiastlikult õppis. Õpetaja oli väga heal tasemel - julgustas õpilast pingututama ja rääkima, olen õpetaja Svetlana Sergejevale väga tänulik ema toetamise eest. Ema keeldub praegu edasi õppimast, põhjendades seda sellega, et ta on juba vana. Kuid samas märgib ta, et Eestis elab palju vanemaid inimesi, kes füüsilistest piirangutest hoolimata säilitavad aktiivsuse ja enda eest hoolitsevad. Ma arvan, et see mõjutab ema maailmapilti positiivselt ja soovi ajaga kaasas käia.

Tütar saab harjutada eesti keelt lasteaias, nüüd läheb teise lasteaeda ja seal saab rohkem rääkida. Praegu on tütar juba 5aastane.

Kõige rohkem olen sõpru leidnud töölt, siin ei ole kahjuks palju eestlasi. Mul ei ole eriti sõpru väljaspoolt tööd. Soovin eesti keeles rohkem suhelda. Kuulan raadiot, taskuhäälinguid ja otsin infot eesti keeles. Proovin võtta maksimumi.

Sooviksin leida eestlastest sõpru. Näiteks tütre lasteaias teised lapsevanemad on väga toredad.

Mida soovitaksid teistele sisserändajatele?

Keel ei tule pähe ise. Seda on vaja õppida, on vaja aega ja tööd. Kui soovite õppida, siis ärge kartke, siis samm-sammult see keel tuleb. Kui keeletase on juba B1, siis rohkem naerame kui räägime. Ei saa suhelda, kui keeletase on madal. On vaja proovida ja õppida. Kursused, tele, raadio, inimestega suhtlemine – kõik see on oluline. Kursused on head – organiseeriv, motiveeriv faktor, lisaks õpikud. Ärge kartke!

Mulle meeldib Eestis väga. Siin on väga hea elektrooniline riik, see täiesti töötab. Väga rahulikud inimesed, see meeldib mulle väga. Väga hea asi on, et inimesed kasvatavad mitut last. See on Eestis normaalne, kui peres on kolm või rohkem last. Kõik lapsed on väga rahulikud ja head. Minu laps saab eesti lastega hästi läbi.

Fotodel: kolleegide ja juhendajatega Ida-Viru Keskhaiglas ning armsaima eesti keele õpetaja Erika Lindsaluga Kersti Võlu Keeltekoolist

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: www.settleinestonia.ee. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.