Integratsiooni Sihtasutuses toetame oma tegevuste kaudu sidusa ühiskonna kujunemist: Eestis elavate erinevatest rahvustest inimeste koostegutsemist ja rahvuskultuuride väärtustamist, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimist, Eestisse töötama või elama tulnud inimeste lõimumist ning Eestist pärit inimeste kodumaale naasmist ja ülemaailmse kogukonnana toimimist. Meie organisatsioonis on Sul võimalus teha tööd, millel on nii tähendus kui ka tulemus.

Kui liitud meiega, siis usaldame Sulle:
• Koordineerida kohanemisprogrammiga seotud nõustamisprotsesse.
• Vastata pöördumistele, arvestades programmi eripärasid ja edastada asjakohast teavet.
• Analüüsida pöördumisi ja teha ettepanekuid teenuse arendamiseks.
• Panustada ühtse nõustamisstandardi loomisesse ning vastutada selle elluviimise eest.
• Toetada uussisserändajate kohanemisprotsessi, pakkudes vajalikke nõuandeid ja informatsiooni.
• Aidata kaasa uussisserändajate lõimumisele Eesti ühiskonda, korraldades erinevaid tegevusi.

Ootame Sind kandideerima, kui:
• Sul on vähemalt kesk- või kutseharidus.
• Sul on huvi ja motivatsioon toetada uussisserändajaid ning soodustada nende lõimumist Eesti ühiskonda.
• Oled hea suhtleja, analüütiline ja lahendustele orienteeritud.
• Sul on eelnev kogemus nõustamise, migratsiooninõustamise või sarnase töö valdkonnas.
• Valdad eesti, inglise ja vene keelt kirjalikult ja suuliselt väga heal tasemel.

Omalt poolt pakume:
• Võimalust teha tähendusrikast tööd, mis toetab ühiskondlikku lõimumist.
• Inspireerivat ja toetavat meeskonda, kes hindab koostööd ja uute lahenduste loomist.
• Kaasaegset töökeskkonda Tallinnas või Narvas ja paindlikku töökorraldust.
• Võimalust enesearenguks ja osalemiseks mitmekesistes projektides.
• Tervise ja pere väärtustamist.
Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame Sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja hiljemalt 10. veebruariks 2026 e-posti aadressile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „ESF nõustaja“.

Motivatsioonikirjas kirjelda, kuidas sinu varasem töökogemus toetab kohanemisvaldkonna nõustamise arendamist.

Antud töökohta rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ ning Varjupaiga-, Rände- ja integratsioonifondi
vahenditest.

Lisainfo saamiseks võta ühendust meie nõustamisteenuse koordinaatoriga Olga Žukovaga
telefonil 5858 7619 või kirjutades olga.zukova@integratsioon.ee

Alustame taaskord uut aastat tõdemusega, et kiirete globaalsete muutuste periood kestab edasi. Ent rohketel väljakutsetel, mis jätkuvalt paljusid eluvaldkondi puudutavad, on üks huvitav aspekt, mis kohanemise valdkonnale positiivset mõju avaldab, kirjutab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. 

Kas olete tähele pannud, kui tihti räägitakse viimasel ajal kohanemisest? Seda just kõige laiemas mõttes, kus kohanemine tähendab muutunud oludes hakkama saamist. Mida kiiremad ja drastilisemad muutused, seda keerulisem on inimeste ja ühiskonna jaoks kohanemise protsess. Isegi pealtnäha väiksema harjumuspärase tegevuse muutmine võib mõjutada mitmeid teisi tegevusi ja harjumusi, mis on omakorda aluseks iga inimese jaoks väga olulistele asjadele nagu turvatunne, kuuluvustunne, enesehinnang. Igaüks meist omamoodi, oleme pea kõik saanud viimasel ajal kohanemisekogemuse võrra rikkamaks. Seetõttu oskame ühiskonnana vaadata Eestisse jõudnud sisserändajate kohanemiskogemusi justkui teises valguses ning mõista veidigi paremini, mis tuge vajab inimene, kes peab oma elu uues kohas uuesti üles ehitama. 

Kohanemise kui lõimumisprotsessi esimese trepiastme olulisus kasvab jätkuvalt. Rändesurve meie riigile ei kao ning uussisserändajate esmased kogemused Eestis määravad suurel määral nende edaspidise käekäigu. See omakorda mõjutab seda, kui tugevad me ühiskonnana oleme (ehk ühiskonna sidusust ja vastupidavust) ning kuidas me ennast ühiskonnana tunneme (ehk ühtekuuluvustunnet ja omavahelist usaldust). 

Kui Eestis kohanemisteekonda alustav inimene läbib riikliku kohanemisprogrammi, otsib ja saab nõustamist või mõnda muud teenust – kuhu me tahaksime, et ta jõuaks? Kas ta vaatab homset päeva veidi rahulikuma pilguga? Kas tal tekib aegamööda sotsiaalne võrgustik, kus teda kuulatakse ja toetatakse?

Usun, et suudame pakkuda paljudele uussisserändajatele juba praegu seda kindlust. Üheks oluliseks alustalaks on siin koostöö riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel, mis tugevdab kohalikku tasandit ja toetab ka laiemalt kodanikuühiskonda. Teised olulised tegevussuunad sellel aastal on sotsiaalsete kontaktide soodustamine ning usaldusväärse kommunikatsiooni- ja inforuumi hoidmine. Need suunad koos juhitud rändega jäävad prioriteeseteks ka pikemaajaliste plaanide tegemisel. 

Kohanemisoskusest saab kiiresti muutuvas maailmas üks olulisemaid oskusi üldse. Toetame neid, kes hetkel kohanemise käigus kõige rohkem tuge vajavad, õpime nendega koos ning saame tulemuseks rohkem ühiseid väärtusi, turvatunnet ja ühtekuuluvustunnet. Koostöös sünnib tugev ja hooliv ühiskond.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.

Integratsiooni Sihtasutuse lõimumispreemiate jagamisel pälvis tiitli „Aasta säde“ Einike Sooväli – naine, kes on südamega tehtud tööga süüdanud lõimumise leegi paljudes inimestes üle Eesti. Einikese eestvedamisel Eesti Vabaõhumuuseumis arendatud lõimumisprogrammidest on oluline osa suunatud ka uussisserändajate kohanemise toetamisele, aidates uutel elanikel paremini mõista Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuriruumi.

Einikese töö tugineb veendumusele, et uue tulija kohanemine algab mõistmisest, kuidas Eesti ühiskond on kujunenud ja miks siinsed inimesed käituvad just nii, nagu nad käituvad. Eesti Vabaõhumuuseum pakub selleks unikaalse keskkonna. Seal on võimalik tutvuda Eesti ajaloo, argielu ja kommetega viisil, mis ei jää pelgalt teoreetiliseks, vaid toetub vahetule kogemusele ja suhtlusele. 

Aken eestlase hingeellu

Ta rõhutab, et just ajaloolise tausta tundmine aitab uussisserändajatel mõista eestlastele omaseid igapäevaseid suhtlusmustreid ja hoiakuid, mis võivad tunduda mujalt tulnutele arusaamatud või isegi tõrjuvad. 

„Kuna meie ekspositsioon on väga suur ja hõlmab ligi sadat maja, mis on pärit erinevatest ajastutest, saame siin Eesti ajaloo lahti rääkida algusest kuni tänapäevani. Ja mitte ainult rääkida, vaid ka näidata. See annab uussisserändajatele väga hea stardi, sest nad hakkavad mõistma, miks eestlased on sellised, nagu nad on: miks me ei naerata palju, miks suhtume alguses võõrastesse ettevaatlikult ja miks on meie suhe religiooniga pigem tagasihoidlik,“ selgitab ta.

Kusjuures, kõik see toimub eesti keeles – vähem või rohkem ka kehakeelt kasutades –, seega toimub keeleõpe käsikäes uute teadmiste omandamisega.

Murdes läbi mugavustsoonist

Uussisserändajate kohanemise puhul on Einikese sõnul üks keerulisemaid väljakutseid jõuda nendeni, kes ei pea keele ja kultuuri tundma õppimist vajalikuks ning hoiavad sellest teadlikult eemale. 

Sageli peitub sellise suhtumise taga varasem negatiivne kogemus: inimene on proovinud keelt õppida, kuid pole kohe tulemust näinud. „Eesti keel on raske, võib-olla ei sobinud kursus või õpetaja, ja siis lüüakse käega. Seda enam, et Eestis saab tegelikult hakkama ka ilma keelt õppimata: kui oskad vene või inglise keelt, tuled igapäevaelus kenasti toime.”

Kuid Einike paneb kõigile uutele eestimaalastele südamele: tõeline elukvaliteedi muutus toimub siis, kui inimene otsustab ühiskonda päriselt panustada ja hakkab eesti keelest aru saama. „Uskuge mind – siis avaneb täiesti uus maailm. Eestis ei ole elu sugugi nii igav, kui see võib tunduda ainult kodus istudes. Võimalusi midagi toredat teha on väga palju.“ 

Elu on lühike – võta vastu kõik, mis antakse!

Einike teab omast kogemusest, kuivõrd silmiavav on uude riiki elama asudes õppida kohalikku elu sügavuti tundma. 

„Kui lähed teise riiki elama, võta sealt seda, mis võtta annab. Elu on lühike – ükskõik millisesse riiki te ka ei satuks, proovige sellest ammutada nii palju uusi teadmisi ja oskusi kui vähegi võimalik. See muudab teid ennast nii palju rikkamaks ja annab hindamatu kogemuse kogu eluks,” on tema sõnum välismaalt tulnutele.

Just passiivsete inimeste puhul peab Einike oluliseks, et kohanemine ei algaks otsemaid keerulistest keelekursustest. Palju lihtsam ja loomulikum on alustada kultuuri tundma õppimisest: hakata tasapisi vaatama eestikeelseid saateid ja kuulama raadiot, käia keelekohvikutes või osaleda näiteks kokandus- ja käsitööringides, kus on ka eestlasi. 

„Sealt hakkab keel tasapisi külge ja siis on juba lihtsam alustada selle teadlikumat õppimist. Tekivad esimesed kontaktid ja sõbrad. Kusagilt tuleb lihtsalt alustada – ja see esimene samm ei pea olema suur,” kõlab tema soovitus.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.