Alustame taaskord uut aastat tõdemusega, et kiirete globaalsete muutuste periood kestab edasi. Ent rohketel väljakutsetel, mis jätkuvalt paljusid eluvaldkondi puudutavad, on üks huvitav aspekt, mis kohanemise valdkonnale positiivset mõju avaldab, kirjutab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas.
Kas olete tähele pannud, kui tihti räägitakse viimasel ajal kohanemisest? Seda just kõige laiemas mõttes, kus kohanemine tähendab muutunud oludes hakkama saamist. Mida kiiremad ja drastilisemad muutused, seda keerulisem on inimeste ja ühiskonna jaoks kohanemise protsess. Isegi pealtnäha väiksema harjumuspärase tegevuse muutmine võib mõjutada mitmeid teisi tegevusi ja harjumusi, mis on omakorda aluseks iga inimese jaoks väga olulistele asjadele nagu turvatunne, kuuluvustunne, enesehinnang. Igaüks meist omamoodi, oleme pea kõik saanud viimasel ajal kohanemisekogemuse võrra rikkamaks. Seetõttu oskame ühiskonnana vaadata Eestisse jõudnud sisserändajate kohanemiskogemusi justkui teises valguses ning mõista veidigi paremini, mis tuge vajab inimene, kes peab oma elu uues kohas uuesti üles ehitama.
Kohanemise kui lõimumisprotsessi esimese trepiastme olulisus kasvab jätkuvalt. Rändesurve meie riigile ei kao ning uussisserändajate esmased kogemused Eestis määravad suurel määral nende edaspidise käekäigu. See omakorda mõjutab seda, kui tugevad me ühiskonnana oleme (ehk ühiskonna sidusust ja vastupidavust) ning kuidas me ennast ühiskonnana tunneme (ehk ühtekuuluvustunnet ja omavahelist usaldust).
Kui Eestis kohanemisteekonda alustav inimene läbib riikliku kohanemisprogrammi, otsib ja saab nõustamist või mõnda muud teenust – kuhu me tahaksime, et ta jõuaks? Kas ta vaatab homset päeva veidi rahulikuma pilguga? Kas tal tekib aegamööda sotsiaalne võrgustik, kus teda kuulatakse ja toetatakse?
Usun, et suudame pakkuda paljudele uussisserändajatele juba praegu seda kindlust. Üheks oluliseks alustalaks on siin koostöö riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel, mis tugevdab kohalikku tasandit ja toetab ka laiemalt kodanikuühiskonda. Teised olulised tegevussuunad sellel aastal on sotsiaalsete kontaktide soodustamine ning usaldusväärse kommunikatsiooni- ja inforuumi hoidmine. Need suunad koos juhitud rändega jäävad prioriteeseteks ka pikemaajaliste plaanide tegemisel.
Kohanemisoskusest saab kiiresti muutuvas maailmas üks olulisemaid oskusi üldse. Toetame neid, kes hetkel kohanemise käigus kõige rohkem tuge vajavad, õpime nendega koos ning saame tulemuseks rohkem ühiseid väärtusi, turvatunnet ja ühtekuuluvustunnet. Koostöös sünnib tugev ja hooliv ühiskond.
Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.
