Eestis saavad töötada välismaalased, kellel on riigis viibimise alus ning kelle töötamine (Eestis töötamise register, LRT) on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. Lühiajaliselt on võimalik Eestis töötada kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul (hooajatöö puhul endiselt 270 päeva 365 päeva jooksul). LTR-i alusel töötamiseks ei pea välismaalasel tingimata olema Eesti poolt antud viisa, igasugune ajutine seaduslik viibimisalus sobib Eestis töötamiseks. Kuid see, kas Eesti viisa taotlemine on vajalik, sõltub asjaolust, kui pikaks ajaks soovitakse välismaalane Eestis tööle rakendada. Pikemaks kui 365 päeva Eestis töötamiseks vajavad kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud elamisluba. Nõuete kohta saab täpsemalt lugeda veebilehelt „Välismaalase töötamine Eestis“.
Töö leidmiseks võib iga isik kasutada talle meelepäraseid lahendusi. Võib otse huvipakkuva ettevõttega ühendust võtta ja ennast tutvustada. Tööd võib otsida erinevate töövahendusportaalide (nt www.cv.ee, www.cvkeskus.ee) kaudu. Töö otsingute ja tööalaste valikute nõustamises on abiks Eesti töötukassa, kelle teenindubürood on igas maakonnas ja suuremates linnades. Eesti Töötukassa missiooniks on toetada nii töö kui töötaja leidmisel.
Veebiportaal „Tööelu“ on ülevaatlik ja professionaalne abimees töökeskkonna ja tööeluga seonduvatele teemadele. Lisaks Tööelu.ee portaalile osutab töösuhete alast nõustamisteenust telefoni teel, e-kirja teel ja vastuvõtul Tööinspektsioon. Tööinspektsioon eesmärk on luua kindlustunne tööelus osalemiseks. Tööinspektsiooni tegevusvaldkonnad on töösuhete ja töökeskkonna riiklik järelevalve, nõustamine, teavitamine ning töövaidluste lahendamine.
Tööinspektsiooni infotelefonilt 640 6000 saab nõu küsida igal tööpäeval kell 9.00 – 16.30. Tööinspektsiooni juristid nõustavad töölepingu, töö- ja puhkeaja, puhkuste, töötasu, tööohutuse, töötervishoiu teemadel ja muudel tööõiguslikel teemal. Infotelefonile helistades on võimalik kõnekeeleks valida nii eesti kui vene keel. Kuigi eraldi inglise keelset valikut infotelefonile helistades ei ole, siis sellegipoolest on nii juristide kui konsultantidega võimalik suhelda ka inglise keeles. Selleks suunab jurist kõne töötajale, kes valdab inglise keelt. Küsimusi on võimalik esitada ka kirja teel aadressil jurist@ti.ee. Kirja teel on samuti võimalik pöörduda nii eesti, vene kui inglise keeles. Kohapeal on võimalik eelneva registreeringuta elava järjekorra alusel samuti pöörduda juristi vastuvõtule. Vastuvõtuajad on leitavad siin.
Töökeskkonna konsultandi vastuvõtule on võimalik pöördudaainult eelneva kokkuleppe alusel!
Tööinspektsiooni inspektorid teevad ka järelevalvet tulles ettevõttesse kohapeale. Nende ülesanne on kontrollida töötervishoiu-, tööohutus- ning töösuhetega seotud nõuete täitmist (sh Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste vastavust seadusele). Ka nende külastuste käigus saab küsida nõu ja juhiseid. Loe, kes on lähetatud töötaja ning mida peab lähetatud töötaja Eestis töötamisel arvesse võtma.
Tööinspektsioonile on võimalik esitada vihjeid töökeskkonnas aset leidvate töötervishoiu- ja tööohutusega seotud rikkumiste kohta. Töösuhete rikkumiste kohta on võimalik vihjeid esitada kui rikutakse töö- ja puhkeaega, ei järgita ületunnitöö reegleid jms osas. Vihjeid saab esitada aadressil vihje@ti.ee Vihjete osas tagasisidet ei anta.
Juhul, kui töösuhetesse on probleemid tekkinud, saab abi küsida töövaidluskomisjonist. Töövaidluskomisjonis lahendatakse töötaja ja tööandja vaheline töövaidlus kiiremini ja lihtsamalt kui kohtus. Vaidluse lahendamine on tasuta ning vaidluse läbivaatamine võtab tavaliselt 45 kalendripäeva. Töövaidluskomisjoni langetatud otsuse täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei ole töövaidluskomisjoni otsusega nõus, siis saavad nad otsuse vaidlustada kohtus. Töövaidluskomisjonide istungid toimuvad vastavalt vajadusele maakonnakeskustes üle Eesti. Töökeel komisjonis on eesti keel ja ka avaldusi võetakse vastu vaid eesti keeles. Kui isik, kes avaldust esitab on selleks hetkeks riigist lahkunud, on tal õigus pöörduda Töövaidluskomisjoni esindaja kaudu. Erandina, kui välismaalane töötas Eestis selleks seaduslikku alust omamata ja on töövaidluse läbivaatamise ajaks Eestist välja saadetud või saadetakse Eestist välja töövaidluse läbivaatamise kestel, vaadatakse töövaidlusasi läbi tema kohalolekuta.
Tööinspektsiooni nõustamisteenus on tasuta!
Eestis on kehtestatud nõuded ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskusele, mille kohta leiab teavet Vabariigi Valitsuse määrusest.
Kindlasti tutvu ka „Work in Estonia“ ja „Invest in Estonia“ veebilehtede juhiste ja nõuannetega.
Sissetulekut saab teenida Eestis ka läbi ettevõtluse, millel on mitmeid erinevaid vorme. Enne konkreetse ettevõtlusvormi kasuks otsustamist tutvuge valikuvõimalustega. Valikut mõjutavad ennekõike kavandatav tegevusala ning sellega seotud riskid ja vajadused, aga samuti ka rahalised ressursid ja eesmärgid. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusega alustamise, ettevõtete loomise ning ettevõtlusele kehtestatud normide kohta leiab teavet Eesti.ee veebilehelt.
Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
Tööd ning kaasatust võib leida ka kodanikuühenduste tegevustes kaasa löömises. Iga isik Eestis võib käivitada kodanikuühenduse ning ka selles valdkonnas pakuvad maakondlikud arenduskeskused tuge ja teenuseid. Nõustatakse kuidas moodustada mittetulundusühendusi ja algatada projekte, kust leida tegevustele rahastust ning kuidas luua koostöövõrgustikke. Jagatakse infot kodanikuühiskonnas toimuvast maakonnas ja maakonnale. Tutvu võimalustega!
Vahel vajab elumuutus nii haridustee jätkamist kui oskuste täiendamist. Täiskasvanutel on võimalik valida kas täis- või osakoormusega õpe ning omandada nii tasemeharidust ehk põhi-, kesk- ja kõrgharidust kui ka täiendada end vabahariduslikul või täienduskoolitusel.
Tasemeõppe kohta loe juhiseid ja nõuandeid veebilehelt „Study in Estonia“.
Täienduskoolitusega on võimalik tõsta oma tööalaseid teadmisi ja oskusi. Täienduskoolitust pakuvad paljud erakoolitusasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja kutseliidud. Nõuandeid sobiva koolituse valimiseks saab Töötukassa karjäärinõustajalt.
Tööalase koolituse eest maksab enamasti kas õppija ise või tööandja. Juhul, kui inimene maksab oma koolituse eest ise, on tal õigus tulumaksutagastusele koolituseks kulunud summa ulatuses. Lisaks saab selle teema kohta lugeda siit.
Selleks, et aidata Eestisse saabuvatel välismaalastel võimalikult kiirelt ning mugavalt omandada Eestis edukaks hakkamasaamiseks vajalikud esmased teadmised ja oskused pakub Eesti riik võimalust osaleda kohanemisprogrammis. Kohanemisprogrammis on võimalik osaleda kõikidel Eestis vähem kui viis aastat elanud:
1) välismaalastel, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;
2) Euroopa Liidu kodanikel, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
3) Euroopa Liidu kodanike perekonnaliikmetel, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
