Uudiskiri: juuli 2020

INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI

Sisukord:

Augustis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

Eesti keele majad lõpetasid kevadhooaja põnevate õppekäikudega

Kuidas suvel eesti keelt iseseisvalt õppida?

Keelerulett – harjuta eesti keelt kas või rannas!

Sõnaveeb ja Keeleõppija Sõnaveeb - Eesti Keele Instituudi uued keeleportaalid

Räpiooper „Karma“ peaosadesse on valitud 16 keeleõppijat

23. septembrini saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Augustis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

18. augustil kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kokku saab registreeruda 157 kursusele, kuhu on oodatud 2512 täiskasvanut eesti keele huvilist.

Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele suhtluskeelekursusi A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel. Kursustele saavad end registreerida täiskasvanud inimesed alates 18. eluaastast. Kursused algavad 24. augustist.

Sujuvamaks registreerumiseks on soovituslik tutvuda kursustele registreerimise reeglitega ning testida varakult oma keeleoskust.

Lisaks veebipõhisele registreerimisele on tasuta eesti keele kursustele võimalik pääseda ka läbides nõustamise. Nõustamise tulemusena registreeritakse inimese keeleõppe vajadus, motivatsioon ja õpikogemus ning hiljem kutsutakse õppima kas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade või sobiva koolituspakkuja juurde, kui algavad uued keelekursused.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

 

Eesti keele majad lõpetasid kevadhooaja põnevate õppekäikudega

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade keelekursused lõppevad traditsiooniliselt õppekäikudega, mille raames saavad keeleõppijad uusi teadmisi Eesti kultuurist, ajaloost, kunstist, loodusest jne. Õppekäigud on osa keelekursuste õppekavast ning pakuvad keeleõppijale lisavõimaluse põnevas keelekeskkonnas eesti keele harjutamiseks.

Sel kevadel ja suvel õppetöö lõpetanud rühmad said põneva ülevaate soome-ugri hõimurahvastest Eesti Rahva Muuseumis Tartus, tutvusid Tallinna legendidega, vaatasid üle uue sisu saanud Paksu Margareeta ekspositsiooni ja kuulasid põnevaid jutte meresõidust Eestimaal ja ümber ilma, külastasid Tallinna Teletorni ja Botaanikaaeda ning osalesid viktoriinis.

Seda, kuidas elas Tallinna-lähedane rannarahvas, kuidas maitseb kilupirukas ja mida nimetatakse kilukarbivaateks, said eesti keele õppijad teada Viimsi rannarahva muuseumis ja vabaõhumuuseumis.

Metsamäng Põhja-Kõrvemaal looduse õpperajal aitas keeleõppijail tundma õppida puude nimesid ja lehti ning seda, mis häält teeb konn või sookurg. Nutitahvliga metsas seigeldes leiti vastused huvitavatele küsimustele seente, lindude ja puude kohta.

 

Kuidas suvel eesti keelt iseseisvalt õppida ja harjutada?

Suvepuhkuse ajal saad jätkata eesti keele õppimist ja harjutamist arvuti või nutiseadme abil.

Selleks on mitmeid tasuta võimalusi, millest saad ülevaate Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Virtuaalselt on võimalik eesti keelt harjutada koos teiste keeleõppijate ja mentoritega Keeleruleti kokkusaamistel, mis toimuvad Zoomi keskkonnas, vaata täpsemalt SIIN.

Kui aga vajad keele harjutamiseks vahetut seltskonda, uuri võimalusi eesti keele ja kultuuri tundmise klubides või keelekohvikutes osalemiseks.

 

Keelerulett: harjuta eesti keelt kas või rannas!

Keelerulett on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajate ja mentorite koostöös toimuv virtuaalsete kohtumiste sari, mis toob kokku eesti keelt harjutada soovivad inimesed uudses lühivestluste formaadis Zoomi keskkonnas.

Keeleruletis osalejad saavad piiratud aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel. Pärast seda vahetatakse gruppi ja algab uus vestlus uuel teemal. Vestlustes osalevad nii keeleõppijad kui ka eesti keelt emakeele tasemel oskavad mentorid.

Kõik vestlused toimuvad Zoomi keskkonnas. Suve jooksul on kõigil soovijatel võimalik Keeleruletis osaleda 21. juulil, 4. augustil ja 18. augustil kell 18.

Registreerimise info lisame jooksvalt eesti keele maja Facebooki lehele ja Integratsiooni Sihtasutuse sündmuste kalendrisse.

Zoomi kohtumise aadressi saadame osalejatele pärast registreerimist.

 

Sõnaveeb ja Keeleõppija Sõnaveeb - Eesti Keele Instituudi uued keeleportaalid

Eelmisel aastal lõi Eesti Keele Instituut Sõnaveebi – keeleportaali, mis on abiks nii neile, kelle jaoks on eesti keel emakeel, kui ka neile, kes seda õpivad. Kogu keeleinfo on Sõnaveebis ühes kohas: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted ja sõnamängud. Sellel aastal on Sõnaveeb saanud olulise täienduse, millest räägib täpsemalt Eesti Keele Instituudi arvutileksikograaf Jelena Kallas.

Milliseid uusi võimalusi te Sõnaveebi kasutajatele pakute?

Sõnaveeb sisaldab nüüd palju rohkem sõnakogusid kui varem. Kui varasem versioon sisaldas vaid eesti keele üldkeele sõnaraamatuid, eesti-vene sõnaraamatuid ja eesti keele sõnade vormimoodustuse baasi, siis uude versiooni on lisandunud oskussõnastikud. Nüüd saab ühest kohast teha päringuid konkreetse sõna kohta ja vaadata, millised vasted on sellel erinevates valdkondades.

Vasteid võib oskussõnastike piires otsida eesti, inglise, vene ja muudes keeltes, näiteks ladina, kreeka, saksa, prantsuse jt. Oskussõnastikud on mõeldud rohkem emakeelsetele kasutajatele ja keeleekspertidele ehk neile, kes tegelevad näiteks tekstide toimetamise või tehniliste tekstide tõlkimisega.

Teine oluline muudatus on Sõnaveebis leiduv Keeleõppija Sõnaveeb, mille sihtgrupp on eelkõige algajad ja edasijõudnud eesti keele õppijad.

Mida pakub Keeleõppija Sõnaveeb eesti keele õppijale?

Keeleõppija Sõnaveebis on 5000 kõige sagedasemat ja olulisemat sõna, mis on piisav, et eesti keelt A2-, B1-keeleoskustasemel rääkida ning info on esitatud lihtsamal kujul: seletused on lühemad, lisamaterjali on vähem, seletusi täiendavad pildid ja õppekommentaarid.

Kasutaja saab igakülgset abi eestikeelse teksti kirjutamisel ja eesti keeles rääkimisel. Sisestades otsingusse sõna, saab vaadata selle tähendusi ja kõiki vorme. Nimisõna puhul saab vaadata selle ainsuse ja mitmuse vorme kõigis 14 käändes. Samuti saab sõna hääldust kuulata, kusjuures häälduse lugesid sisse Eesti näitlejad.

Lisaks on tekstikirjutajale abiks välja toodud naabersõnad. Need on sellised üksused, mis käivad koos. Näiteks kui on vaja kirjutada teksti koera kohta, siis portaal pakub muuhulgas selliseid naabersõnu: kodutu koer, võõras koer, tige koer; koer haugub, koer hammustab, koer jookseb; koera võtma, koera pidama, koera treenima; koeraga jalutama jne. Ehk siit saab keeleõppija sobivad valmis tükid teksti kirjutamiseks. Naabersõnadele lisaks kuvatakse ka lauseid, mis on pärit eestikeelsetest veebitekstidest.

Oleme välja toonud ka rektsioonid, mis näitavad, millist grammatilist vormi nõuab mingi sõna teistelt temaga koos esinevatelt sõnadelt. Näiteks sõna minema juures on välja toodud rektsioonid kuhu, millega, mida tegema, milliseks jne. Samuti on esitatud ka ühendverbid, nt sõna minema puhul on need katki minema, lahku minema, vastu minema, korda minema ja paljud muud, kusjuures iga sellise väljendi tähendust ja kasutust saab eraldi vaadata, vajutades sellele.

Sõnaveebi alamlehelt „Õpi eesti keelt“ võib leida juhiseid näiteks kirja, postkaardi, kutse, avalduse, volituse ja CV koostamiseks, kirjavahemärkide, arvude ja lühendite kasutamiseks ja palju muud kasulikku.

Väga palju täiendavaid võimalusi keeleõppijaile pakuvad ka Eesti Keele Instituudi veebilehele koondatud sõnastikud, tulevikus on plaan osa neist samuti Sõnaveebi kolida.

Kas ka eesti keele õpetajatele pakub Sõnaveeb tuge?

Sõnaveebi menüüst avaneb uus alamleht „Õpetaja tööriistad“, mis on abiks keeleõpetajatele ja teistele keeleõppega seotud spetsialistidele kursuste kavandamisel ning õppematerjalide, harjutuste ja testide koostamisel. Õpetaja tööriistade abil on võimalik vaadata sõnavara- ja grammatikapädevuse kirjeldusi keeleoskustasemete kaupa.

Sõnaveeb asub aadressil sonaveeb.ee, Keeleõppija Sõnaveeb aadressil sonaveeb.ee/lite. Liidesed on kasutatavad ka mobiilis ning on kättesaadavad kolmes keeles. Eesti Keele Instituut arendab ja täiendab Sõnaveebi ja Keeleõppija Sõnaveebi pidevalt, muuhulgas ka kasutajate tagasiside põhjal.

 

Räpiooper „Karma“ peaosadesse on valitud 16 keeleõppijat

Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja alustas sel kevadel ainulaadse eesti keele õppe projektiga – räpiooper „Karma“ lavastamisega. Eelmisel nädalavahetusel toimunud teatriseminaril valiti räpiooperi peaosadesse 16 Ida-Virumaalt pärit keeleõppijat. Tantsu- ja massistseenidesse kaasatakse veel kümneid eesti keele praktiseerimisest huvitatud inimesi.

Aprillis välja kuulutatud räpiooperi virtuaalsetest katsetest võttis kokku osa 40 eesti keelest erineva emakeelega Ida-Virumaa elanikku. Peaosade täitjate lõpliku valiku tegi räpiooperi loometoimkond eelmisel nädalavahetusel toimunud kolmepäevasel seminaril, kus osalejad pidid improviseerima räpiooperi stseene, osalema laulutundides ja tantsima koos koreograafidega.

„Kuna eriolukorra tõttu pidime alguses korraldama virtuaalseid katseid, andis seminar meile võimaluse päriselt aru saada, kellega meil on tegemist. Loometiim ühes produtsendi, lavastaja, muusikajuhi, lavakunstnike ja koreograafidega jälgisid pidevalt osalejaid ja arutasid omavahel, kes kuhu rolli sobiks,” sõnas Narva eesti keele maja eesti keele õpetaja, räpiooperi idee autor, stsenarist ja produtsent Krismar Rosin.

Räpiooperi muusikajuht Teno Kongi testis osalejate laulmisoskust ja lavastaja Neeme Kuningas nende hääletugevust ning lavalist karismat. Koreograafid Valeria Vertoshkina ja Ulyana Lint esitasid räpiooperi stseenide üht tantsulist kava, mida püüdsid koos osalejatega hiljem koos läbi teha.

„Koos saime lõbusalt ennast liigutada pärast ägedaid dialooge ja laulutunde. Tõele au andes nägime meeletult head improviseerimisoskust ja vapustavaid lahendusi ning tunneme, et koos osalejate abiga saame räpiooperisse veel rohkem põnevust ja särtsu,” lisas Krismar Rosin.

Räpiooper „Karmat” etendatakse kahel korral ja kahe erineva koosseisuga. Suurem osa valitud inimestest on Ida-Virumaalt pärit eesti keele õppijad, kes pole varem näidelnud ega laulnud.

Räpiooperi esietendus toimub 19. septembril Narva Vabal Laval. Lisaetendus toimub 20. septembril. Etendused on tasuta ja kohad lunastatakse eelregistreerimise alusel. Registreerimine avatakse septembri alguses.

Fotod: Maria Ailma

 

23. septembrini saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks

23. septembrini saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate saamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes on perioodil oktoober 2019 – september 2020 aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

„Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmisega soovime tunnustada tegijaid meie ümber, kes loovad sildu erinevate kogukondade ja kultuuride esindajate vahel, aitavad neil leida ühist keelt ning annavad hoogu koostööle,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Konkursile ootame projekte, mille elluviimine algas eelmise aasta lõpus kui ka neid, mis algasid või on alles algamas sel aastal ning mis lõppevad septembris,“ lisas Kristina Pirgop.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot. Preemiad antakse välja neljas kategoorias, igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti elluviija saab 1000 euro suuruse preemia.

Taotlusi preemiate saamiseks saab esitada järgmistes kategooriates:

  • aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
  • aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
  • aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
  • aasta sädeorganisatsioon (lõimumise valdkonnas silmapaistva tegevuse elluviimine).

 

Konkursile saab esitada projekte, mille elluviimise aeg jääb ajavahemikku 01.10.2019-22.09.2020.

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, kuid sellisel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursil ei saa osaleda need juriidilised või füüsilised isikud, kes on viimase kolme aasta jooksul juba saanud lõimumispreemia.

Konkursil osalemiseks tuleb täita taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Samal lehel saab tutvuda ka konkursi juhendiga. Täidetud taotlus tuleb saata Integratsiooni Sihtasutuse aadressile taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine – lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiad“ 23. septembriks 2020.

Preemiate saajate nimed avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning preemiad antakse üle 2020. aasta lõpus.

Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisateave:
Kristina Pirgop
rahvusvähemuste valdkonnajuht
Integratsiooni Sihtasutus
telefon: 659 9024, 5194 1147
e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järgmised hanked ja taotlusvoorud: https://integratsioon.ee/konkursid

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.