Tallinna Rändekeskuse korraldatud seminaril “Lõimumisaken” jagasid uussisserändajaid ja eksperdid kogemusi, teadmisi ja lugusid, mis kõnelesid julgusest, kasvamisest ja uue kodumaaga kohanemisest.

“Mis on ettevõttega alustamisel kõige suurem takistus?” küsis seminaril avaettekande teinud ettevõtja Pooja Atri Kohli. Tema vastus üllatas nii mõndagi kuulajat: “Selleks on esimese sammu astumine.” 

Neli aastat tagasi Indiast Eestisse kolinud ettevõtja jagas seminaril praktilisi nõuandeid ettevõtluse alustamiseks Eestis. Oma ettekandes rääkis ta nii ettevõtte registreerimisest kui ka isiklikust teekonnast uues riigis – sellest, kuidas kohanemine ja siinsed väljakutsed võivad kujuneda väärtuslikeks võimalusteks. Tema peamised soovitused olid:

• Muuda oma väljakutsed värsketeks äriideedeks.
• Eesti on digitaalne mängumaa ettevõtjatele – uuri seda.
• Sea endale 90-päevaseid eesmärke, millel on mõõdetavad tulemused.
• Eesti on väike turg, seega mõtle niši peale. 
• Tee see ametlikuks, registreeri oma ettevõte.

Töötajate õiguste ja töölepingutega seotud teemadel jagas infot Eesti Inimõiguste Keskuse jurist Olga Vaarmann. Seminaril osalejad said teada, kuidas märgata töölepingus võimalikke probleeme, millised on tööandja kohustused ning kuhu pöörduda, kui kohustusi ei täideta. Töövaidluste või küsimuste korral soovitas ta julgelt pöörduda Tööinspektsiooni poole, kust saab tasuta nõu.

Veel jagasid kaks seminaril osalejat oma isiklikke lugusid kohanemisest, pakkudes kuulajatele äratundmist ja inspiratsiooni. Oma teekonnast rääkides tõid nad muu hulgas välja sellegi, kuidas Tallinna Rändekeskus on neid uue elu alustamisel toetanud.

Sõna sai ka Tallinna Rändekeskuse tiim, kes tutvustas üritusel oma uusi teenuseid – nende seas tõlketeenus, traumanõustamine ja traumateraapia – ning ning vastas küsimustele kõigi olemasolevate ja uute teenuste kohta.

11. oktoobril toimunud sügisseminari ettekannete materjalid leiad Tallinna Rändekeskuse veebilehelt. 

Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Pagulasabi pakuvad alates septembrist kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajatele, võimalust osaleda mitmesugustes ühistegevustes, mis ühendavad vaba aja veetmise, õppimise ja uute tutvuste loomise. Eesmärk on aidata uutel Eesti elanikel paremini kohaneda ja tunda end siinse kogukonna osana.

Sellised koostöötegevused, kuhu on kutsutud nii kolmandatest riikidest pärit uussisserändajad kui ka kohalikud elanikud, toimuvad peamiselt neljas Eesti suuremas linnas – Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus – ehk seal, kus elab kõige rohkem välismaalt Eestisse tulnud inimesi. Kohalike elanike roll on seejuures olla toetajateks ja kaaslasteks, aidates luua uussisserändajatel uusi kontakte ja omandada igapäevaeluks vajalikke praktilisi oskusi.

„Näiteks on meil juba seljataga väga sisukas päev koostöös Eesti Punase Ristiga, kus osalejad õppisid elustamist ja teisi esmaabivõtteid,“ rääkis Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonna spetsialist Karin Trei. „Lisaks praktilisele õppele sai kohtumisel kuulda ka Eesti Punase Risti vabatahtlike lugusid vabatahtlikust tööst ning sellest, kuidas igaüks meist saab anda oma panuse turvalisema ja hoolivama kogukonna heaks.“

Teadmised ja kultuur käsikäes

Kohtumised koosnevad kahest osast: päeva esimesel poolel keskendutakse uute oskuste omandamisele ja praktiliste teadmiste saamisele, päeva teisel poolel aga enamasti Eesti ajaloo ja kultuuri avastamisele. Näiteks on külastatud Palamuse alevikku, kus Oskar Lutsu loomingu kaudu tutvuti Eesti koolielu ja kirjanduspärandiga. Harivale osale järgnes ekskursioon Palamuse muuseumis ja jalutuskäik alevikus. Lisaks on peetud töötubasid, kus jagati väärtuslikke nõuandeid CV koostamise ja töövestluseks valmistumise kohta, millele järgnes linna vaatamisväärsustega tutvumine.

„Sellised koostegemised on lõimumise seisukohalt väga olulise kaaluga,“ lisas Karin Trei. „Kui inimesed saavad midagi koos õppida ja teha, sünnivadki tõelised kontaktid. See on üks parimaid viise, kuidas aidata uutel Eesti elanikel end siin koduselt tunda ja kogukonnaelus aktiivselt kaasa lüüa.“

Tähenduslikud kontaktid, tugevad sidemed

Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Pagulasabi koostööprojekt toob kokku erineva emakeele ja päritoluga inimesed, pakkudes neile võimalust üksteiselt õppida ja luua sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast ürituse lõppu.

Ühistegevustele on oodatud Eestisse viimase viie aasta jooksul elama asunud kolmandate riikide kodanikud, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajad. Samuti on teretulnud kohalikus kogukonnas aktiivsed Eesti elanikud, kes soovivad uussisserändajatega tuttavaks saada ning toetada nende kohanemist Eesti eluga.

Koostöötegevused toimuvad nii inglise kui vene keeles. Ürituste ajakava ja registreerimise kohta saab täpsemat infot Eesti Pagulasabilt, kirjutades meiliaadressile kristiina@pagulasabi.ee. 

Projekti nr AMIF.1.02.23-0005 “Koostöötegevused kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate, ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks” kaasrahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) toetusest.