Alates 01.01.2026 hakkas kehtima kaks täiendavat tingimust välismaalastele, kes taotlevad tähtajalist elamisluba püsivalt Eestis elama asumiseks:

• kohanemisprogrammi kohustuslik läbimine (baasmoodul)
• eesti keele oskus vähemalt tasemel A2

Seega, alates 01.01.2026 esitatavatele tähtajalise elamisloa taotlustele püsivalt Eestis elama asumiseks on nõutav, et välismaalane:

• on Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat;
• on läbinud kohanemisprogrammi (baasmooduli);
• on Eestis hästi kohanenud;
• oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel*;
• omab sissetulekut, millest katta oma Eestis elamise kulud;
• omab ravikindlustust;
• välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega.

*A2-tasemel eesti keele oskuse nõudele kohalduvad järgmised erandid:

• eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse;
• eesti keele tasemeeksamist vabastatakse täielikult välismaalane, kes ei ole terviseseisundi tõttu püsivalt võimeline seda sooritama;
• eesti keele tasemeeksamist vabastatakse osaliselt välismaalane, kes ei ole terviseseisundi tõttu püsivalt võimeline seda täielikult sooritama – ta sooritab eksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.

Kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust ei nõuta, kui:

• välismaalasel on kehtiv enne 01.01.2026 antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist;
• välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks enne 01.01.2026 ja otsus selle kohta tehakse pärast 31.12.2025.

NB! Kõik taotlused, mis on Politsei- ja Piirivalveametile esitatud enne 01.01.2026, menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud korra järgi.

Välismaalastele, kes taotlevad või pikendavad tähtajalist elamisluba töötamiseks, on tingimused jäänud samaks:

• välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on enne Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat, peab oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel;
• töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel peab taotleja olema omandanud eesti keele oskuse vähemalt A2-tasemel;
• vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust ei nõuta välismaalaselt:
     1) kellel oli 2018. aasta 15. juulil kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja
     2) kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks või selle pikendamist.

Seoses sellega tuletame meelde, et Integratsiooni Sihtasutus pakub vähem kui 5 aastat tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis viibinud nn uussisserändajatele võimalust osaleda riikliku Settle in Estonia programmi kaudu A1-, A2- ja B1-taseme eesti keele kursustel ja kohanemisprogrammis. Lisainfo: https://integratsioon.ee/ootame-kohanemisprogrammi 

NB! Pärast Settle in Estonia programmi eesti keele kursuste läbimist tuleb taotlejal läbida ka vastava keele tasemeeksam, mida korraldab  Haridus- ja Noorteamet. Täpsem info eesti keele tasemeeksami kohta on leitav SIIT. 

Tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks taotlemise kohta leiab lisainfot:

• https://www.politsei.ee/et/juhend/elamisluba-puesivale-elanikule 
• https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad
• https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/kodakondsus-ja-dokumendid/elamisoigus-ja-elamisluba

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Pakume tasuta keeleõpet ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi inimestele, kes soovivad saada Eesti kodakondsust. Oma teenuste täpsemaks tutvustamiseks korraldame sellel aastal infotunde, kus räägime lähemalt oma teenustest ning vastame huviliste küsimustele.

Järgmised infotunnid

• 28. jaanuaril kell 10.00 veebis (vene keeles). Registreerimine AVATUD iseteeninduses
• 18. veebruaril kell 10.00 veebis (inglise keeles). Registreerimine AVATUD iseteeninduses
• 18. märtsil kell 10.00 veebis (vene keeles). Registreerimine avaneb 28.01.2026 kell 11.00 iseteeninduses

Lisainfo

Kui Te ei ole veel Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna kasutaja, palume Teil esmalt luua oma profiil meie iseteeninduses järgmisel lingil:
https://iseteenindus.integratsioon.ee/

Keeleõppest Eesti kodakondsuse taotlemiseks saate lähemalt lugeda ka:
https://integratsioon.ee/keeleeksam

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustest lähemalt saate lugeda:
https://integratsioon.ee/kodakondsuseksam

Kõik infotunnile registreerunud saavad kogu vajaliku teabe ja infomaterjalid e-posti teel, sõltumata sellest, kas nad osalesid või mitte.

Kas tahaksid paremini mõista kohalikke kombeid, külastada põnevaid paiku ning harjutada eesti keelt vabas ja toetavas õhkkonnas? Kutsume sind osalema uues kohtumiste sarjas, mis toimuvad neljas Eesti piirkonnas – Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus.

Ootame programmiga liituma kõiki täiskasvanuid, kelle emakeel ei ole eesti keel. Nii saad osa ühistest ettevõtmistest, mis aitavad sul Eesti igapäevaelu ja kultuuriga tuttavamaks saada.

Mida koos teeme?

Igas piirkonnas alustab grupp, kes saab osa:

• töötubadest ja aruteludest (kokku 20 akadeemilist tundi), kus räägime Eesti elust ja kultuurist.
• ühistest õppekäikudest (kokku viis õppekäiku), mille raames külastame muuseume, näitusi ja käime ekskursioonidel.

Miks osaleda?

• Leiad uusi tuttavaid: kohtud inimestega, kes on sarnases olukorras nagu sina.
• Harjutad keelt julgelt: kõik tegevused toimuvad eesti keeles. Meiega koos on eesti keelt kõnelevad vabatahtlikud, kes toetavad suhtlemist ja aitavad sul end kindlamalt tunda.
• Avastad Eestit: külastame koos kohti, kuhu sa võib-olla üksi ei satuks.

Kus ja millal?

Kohtumised ja õppekäigud toimuvad tööpäeva õhtuti või nädalavahetustel, et saaksid osaleda ka töö või õpingute kõrvalt. 

• Harjumaal: Külastame Botaanikaaeda, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Padise kloostrit.
• Ida-Virumaal: Seikleme koos Narva Muuseumis, Virumaa Muuseumides ja Rakvere linnuses.
• Tartus: Avastame Eesti Rahva Muuseumi, Palamuse Muuseumi, TYPA trüki- ja paberikunstikeskust ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi.
• Pärnus: Tutvume Pärnu ajaloo ja lugudega Pärnu Muuseumis, Koidula Muuseumis ja Punases Tornis.

Programme viivad läbi Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid Targa Eesti Instituut OÜ ja ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ.

Kuidas liituda?

Uued grupid alustavad kord kvartalis. 

Osalemiseks registreeri end Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses: https://iseteenindus.integratsioon.ee/login

Muuda oma kohanemine Eestis põnevaks ja meeldejäävaks. Oled väga oodatud liituma!

Tegevuste toimumist on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus. Šveitsi-Eesti koostööprogrammiga toetatakse tegevusi, mis aitavad eri rahvusest ja keeletaustaga inimestel paremini sulanduda Eesti ühiskonda. Programmi eesmärk on tugevdada ühtekuuluvust ning pakkuda võimalusi osaleda kultuuri- ja haridustegevustes. Toetatakse näiteks eesti keele õppimist, Eesti kultuuri tundmaõppimist, digiteenuste ja vabatahtlike valdkonna arendamist ning üritusi, mis toovad kokku eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Programmi tegevused aitavad paremini mõista Eesti eluolu ning leida oma koht siin ühiskonnas. Programmi viib ellu Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutuse ja teiste partneritega.

Kõik eesti keelt emakeelena või väga heal tasemel oskavad inimesed on oodatud osalema Keelesõbra programmis vabatahtliku mentorina, et toetada keeleõppijaid eesti keeles suhtlemisel. Integratsiooni Sihtasutuse ellukutsutud programmi uue hooaja registreerimine on alanud ning kestab kuni 6. veebruarini 2026.

„Keelesõbra programm viib kokku eesti keelt paremini osata soovivad inimesed vabatahtlike vestluspartneritega. Ka tund aega vestlust nädalas mentoriga suurendab keeleõppija rääkimisjulgust ja teineteisest aru saamist,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. „Kutsun kõiki programmis aktiivselt kaasa lööma, et eesti keelt kõlaks üha rohkem.”

Mentoriks sobivad täisealised eesti keelt emakeelena või väga heal tasemel oskavad inimesed. Mentor vestleb õppijaga igapäevastel teemadel vähemalt korra nädalas kolme kuu vältel: alates 14. veebruarist kuni 14. maini. Vestlemiseks valitakse mõlemale sobiv suhtluskanal, näiteks Zoom, MS Teams või telefon. Vestluste läbiviimisel on mentorile soovituste ja materjalidega toeks Keelesõbra programmi meeskond, kes kõigepealt õppijad ning mentorid kokku viib. Programmis osalemiseks peab eesti keele õppijal olema vähemalt B1-tasemel keeleoskus, mis võimaldab vestluse pidamist. Nii mentorid kui ka õppijad peavad olema täisealised.

„Kuue tegutsemisaasta jooksul on programm toonud kokku pea 7400 keelesõpra erinevas vanuses kõikvõimalikelt elualadelt ja kes räägivad 36 erinevat emakeelt. Vabatahtlikul eesti keele mentoril ei pea olema õpetamiskogemust: loeb avatus ja soov panustada oma aega, et inimest eesti keele praktikaga aidata,“ sõnas Keelesõbra programmi juht Ave Landrat.

Mentoriks saab registreeruda siin.

Rohkem infot programmi kohta leiab: www.integratsioon.ee/keelesober

Eesti keele õppijad saavad Keelesõbra programmiga liituda alates 9. veebruarist, kui avaneb nendele mõeldud registreerumisvõimalus. Keelesõbra programmi meeskond hakkab keeleõppijaid ja mentoreid kokku viima sõbrapäeval, 14. veebruaril. Programmi hooaeg kestab 14. maini.  

Keelesõbra programmi viiakse ellu Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toel ja kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 raames.