2025. aasta sügisel alustavad iseseisva eesti keele õppimise tugigrupid, mis toetavad õppijaid e-kursuste Keeleklikk.ee ja Keeletee.ee alusel. Tugigrupid toimuvad Tartus, Narvas ja veebis ajavahemikul september 2025 kuni märts 2026.

Tugigrupid loovad alustavale keeleõppijatele struktureeritud ja motiveeriva keskkonna – kord nädalas kohtutakse juhendajaga ning jagatakse kogemusi teiste õppijatega. Igas grupis osaleb 8–12 inimest, keda juhendab kogenud keeleõpetaja. Kohtumisi toimub 26 korda – üks kord nädalas, kestusega 3 akadeemilist tundi. Kokku on ühe tugigrupi maht 78 akadeemilist tundi.

Keeleõpe toimub paralleelselt Keeleklikk.ee ja Keeletee.ee keskkondadega, kus osaleja õpib nädala jooksul iseseisvalt ning tugirühma kohtumistel, kus arutatakse iseseisvalt õpitud teemasid, tehakse rollimänge ning kasutatakse teisi praktilisi meetodeid, mis aitavad keelekasutust julgustada ja kinnistada. Lahendus sobib hästi täiskasvanutele, kes soovivad õppida keelt iseseisvalt, ent tunnevad, et vajavad selleks järjepidevat tuge ja suunamist.

Osaleja saab regulaarset tagasisidet ja tuge, sest igale grupile luuakse ka sotsiaalmeedia kanal (nt Facebooki grupp), mis toetab infovahetust ja üksteise innustamist väljaspool kohtumisi.

Tugigrupiga on oodatud liituma eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanud, uussisserändajad ja tagasipöördujad. Osalemine sobib kõigile, kes soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt, kuid vajavad selleks stabiilset tuge ja juhendamist.

Tugigruppidesse on võimalik registreeruda Integratsiooni Sihtasustuse iseteeninduses, kuhu saab siseneda sellel lingil. Iseteeninduses valige Lisa teenuseid → Iseseisva keeleõppe tugi → Asukoht (Tartu, Narva või veeb).

Tugigruppe korraldavad ALGUS OÜ riigihanke „Iseseisva eesti keele õppe toetamine keeleklikk.ee tugigrupis“ (296287) raames ning Tartu Rahvaülikool ja ALGUS OÜ riigihanke „Iseseisva eesti keele õppe toetamine keeletee.ee tugigrupis“ (296685) raames.

Registreerimine:

Keeletee.ee kokku 9 gruppi  (5 veebis, 2 Narvas, 2 Tartus)

Keeletee.ee (B1) – Narva I 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15612 

Keeletee.ee (B1) – Narva II 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15613 

Keeletee.ee (B1) – Tartu I 2025-2026 (SA Tartu Rahvaülikool): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15623

Keeletee.ee (B1) – Tartu II 2025-2026 (SA Tartu Rahvaülikool): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15624

Keeletee.ee (B1) – Veeb 1 2025-2026 (SA Tartu Rahvaülikool): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15625 

Keeletee.ee (B1) – Veeb 2 2025-2026 (SA Tartu Rahvaülikool): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15627

Keeletee.ee (B1) – Veeb 3 2025-2026 (SA Tartu Rahvaülikool): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15628 

Keeletee.ee (B1) – Veeb 4 2025-2026 (SA Tartu Rahvaülikool): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15630 

Keeletee.ee (B1) – Veeb 5 2025-2026 (SA Tartu Rahvaülikool): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15632 

Keeleklikk.ee kokku 9 gruppi (5 veebis, 2 Narvas, 2 Tartus)

Keeleklikk.ee (A1-A2) - Veeb 1 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15614

Keeleklikk.ee (A1-A2) – Veeb 2 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15615 

Keeleklikk.ee (A1-A2) – Veeb 3 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15616 

Keeleklikk.ee (A1-A2) – Veeb 4 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15617 

Keeleklikk.ee (A1-A2) – Veeb 5 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15618 

Keeleklikk.ee (A1-A2) – Narva I 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15608 

Keeleklikk.ee (A1-A2) – Narva II 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15609 

Keeleklikk.ee (A1-A2) – Tartu I 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15610 

Keeleklikk.ee (A1-A2) – Tartu II 2025-2026 (Algus OÜ): https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15611 
 

Tugigruppide rahastamisallikas on Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.1 „Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine“.

Tänavusel Arvamusfestivalil arutleti Kultuuririkkuse alal teemal „Täna uussisserändaja – homme eestlane?“ Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud arutelus keskenduti sellele, kuidas ja millal muutub uussisserändaja ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Kes otsustab, millal „võõrast“ saab „oma“? Kui kaua peab elama Eestis, et sind eestlaseks peetakse – või kas see on üldse võimalik? 

Arutelus uuriti, mis toob inimesi Eestisse ja kuidas see mõjutab meie kogukonda, valimisi ja identiteeti järgmise 10–15 aasta jooksul. Samuti räägiti, kui valmis on Eesti ühiskond ja riik uusi tulijaid vastu võtma ja lõimima. 

Vestlusringis osalesid Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev, Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht  Ain Käpp, EKRE esindaja Mart Kallas  ja Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson. Arutelu juhtis ERRi ajakirjanik Johannes Tralla. 

Eesti rahvaarv on 2025. aasta alguses ligikaudu 1,37 miljonit kuid sündide arvu vähenemine ja negatiivne iive viitavad kahanemisele tulevikus – prognooside järgi võib 2085. aastal siin elada vaid 1,2 miljonit inimest. Kuigi Ukraina sõja järel toimunud rändelaine on aidanud leevendada tööjõupuudust, on see teisalt toonud esile küsimuse: kuidas ja millistel tingimustel saab uussisserändaja Eesti ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks?  

Arutelus jäi kõlama, et Eestis peetakse sisserändajate, sh ukraina sõjapõgenike kohanemist tööturul üldiselt edukaks kuid keele- ja kultuurilise lõimumise osas on veel arenguruumi. Riiki saabub inimesi väga erinevatest riikidest ning neile pakutakse kohanemisel tuge. Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise taustal on ühiskonna suhtumine rändesse võrreldes 2015. aastaga leebem, samas on linnapildis uute kogukondade kohalolek üha märgatavam. 

Lõimumistegevuste sihtrühm on muutunud – lisaks vene emakeelega elanikele osalevad nüüd üha rohkem inimesed kogu maailmast ning eesti keel on sageli nende esimene suhtluskeel siin. On näiteid edulugudest, kus kümne aasta tagasi tulnud näiteks Pakistanist või Türgist on omandanud kodakondsuse ja peavad Eestit oma koduks. 

Arutelus rõhutati, et Eesti on Euroopas üks suurema välispäritolu rahvastiku osakaaluga riike, kuid see pole seni vähendanud rahvusriigi tunnetust. Ohuna nähakse pigem majanduslikku rahulolematust ja geopoliitilisi pingeid. Mitmekordne identiteet on tänapäeval normaalne ning ühisosa leidmine – näiteks kultuuri, toidu või muusika kaudu – aitab siduda erineva taustaga inimesi. 

Arutelus toodi välja vajadust olla avatum, kutsuda uusi elanikke osalema Eesti ühistes sündmustes ja vältida negatiivset retoorikat, mis võib heidutada panustada soovivaid inimesi. Eesti muutub iga aastaga visuaalselt ja kultuuriliselt mitmekesisemaks ning ühiskond peab sellega kohanema.