ESINEJAD
Konverentsi moderaator
Kai Klandorf
Kail on üle 16 aasta kogemust nii moderaatori, arutelu juhi ja koolitajana. Kai on eest vedanud ja osa võtnud erinevatest globaalsetest väitlusprogrammidest, näiteks edendanud väitlusliikumist riikides nagu Nepaal, Norra, Moldova, Myanmar, jne. Kai omab haridusteaduse bakalaureusekraadi ning anglistika magistrikraadi Tartu Ülikoolist. Viimastel aastatel on Kai täiendanud ennast omandades coachingu kutse, mis võimaldab tal sealseid võtteid ja tehnikaid siduda argumendiõppesse ja meeskondade koolitamisse. Kai on pikalt töötanud Vabaühenduste Liidu juhina. Alates 2023. aastast töötab ta Riigikantselei Innovatsioonitiimis.
Avasõnad ja tervitused
Heidy Purga
Heidy Purga on Eesti Vabariigi kultuuriminister alates 2023. aasta aprillist. Raadioajakirjanik, produtsent ja DJ, ta liitus Reformierakonnaga 2014. aastal ning oli valitud Riigikokku nii 2015. kui 2019. aastal. Heidy Purgal on üle 15-aastat kogemust Eesti elektroonilise meediaga - selle aja jooksul on ta töötanud televisioonis ja raadios peatoimetaja ja produtsendina. 2004. aastast juhtis ta Eesti Rahvusringhäälingu raadiojaama Raadio 2, ning oli aastatel 2009-2015 Eesti kõrgtasemelise telemuusikasaate Eesti Laul peaprodutsent.
Dmitri Moskovtsev
Dmitri Moskovtsev juhib Integratsiooni Sihtasutust alates 2022.aastast.
Integratsiooni Sihtasutus valdkonna kompetentsikeskusena toetame lõimunud ja sidusa ühiskonna kujunemist Eestis.
Dmitri Moskovtsevil on pikaajaline kogemus avalikus ja mittetulundussektoris, keskendudes lõimumise, eesti keele õppe ja mitmekultuurilise ühiskonna arendamisele. Tema juhtimisel on sihtasutus oluliselt laiendanud eesti keele õppimise võimalusi, toetanud uussisserändajaid ning aidanud kohalikel omavalitsustel pakkuda paremaid lõimumisteenuseid. Konverentsil jagab Moskovtsev praktilist ja strateegilist vaadet sellele, kuidas tugevdada ühiskonna sidusust ja vastupanuvõimet mitmekesisuse tingimustes — tuues näiteid Eesti kogemusest.
Christophe Kamp
Christophe Kamp (Hollandist) on OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni) seitsmes rahvusvähemuste ülemvolinik, ametisse nimetatud 2024. aasta detsembris.
Enne ametisse nimetamist töötas Kamp Hollandi alalise esindajana OSCE juures. Samuti oli ta OSCE rahvusvähemuste kõrge voliniku büroo direktor. Christophe Kampil on peaaegu 25 aastat diplomaatilist kogemust Hollandi välisministeeriumis ja Euroopa välisteenistuses, kus ta on töötanud erinevatel ametikohtadel Euroopas ja Aafrikas.
Enne Hollandi välisministeeriumiga liitumist 2001. aastal töötas Kamp ÜRO Poliitikaosakonnas New Yorgis ning ÜRO inimõiguste välismissioonil Rwandas. Tal on Leiden’i Ülikoolist politoloogia magistrikraad ning Harvardi Kennedy Riigihalduskoolist avaliku halduse magistrikraad.
Sillad üle piiride: kultuurikoostöö, mis avaldab mõju ja edendab ühtsust - Briti Nõukogu vaatenurk
Kerry McCall Magan
Kerry McCall Magan on Briti Nõukogu Iirimaa esinduse direktor. Ta juhib Briti Nõukogu Iirimaa esinduse strateegilisi kultuurisuhteid Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel. Kerryt huvitavad kasutamata potentsiaal kunsti ja hariduse valdkonnas, vahendades inimeste ja organisatsioonide vahelisi suhteid, et soodustada vastastikkust mõistmist, usaldust, teadmisi ja austust.
Enne seda töötas Kerry Iirimaal kõrgharidus- ja kultuurisektori juhtivatel ametikohtadel. Ta on olnud riikliku kunstikampaania juhtrühma liige, programmi „Creative Ireland“ ekspertkomisjoni liige, „Culture2025“ ehk Iirimaa riikliku kultuuripoliitika ekspertkomisjoni liige, Euroopa Sotsioloogiaühingu kunstijuhtimise uurimisrühma kaasasutaja, Iiri Kultuuripoliitika Vaatluskeskuse kaasasutaja, kogu Iirimaad hõlmava uurimisvõrgustiku (2014) ja ajakirja „Irish Journal for Arts Management and Cultural Policy“ (2013) kaasasutaja.
2023. aastal avaldas ta raamatu „Cultural Participation: the Perpetuation of Middle-class Privilege in Dublin, Ireland“ (Palgrave MacMillan) ning koostöös Belfasti Kuningliku Ülikooli ja Dublini Ülikooli teadlastega toimetab ta raamatut „Cultural Policy: Perspectives on the Island of Ireland“ (Routledge, ilmub 2025. aastal). Kerry on Dublini linnavolikogu kultuuriettevõtte juhatuse liige.
Arutelu: Demokraatia säilenõtkus - unistus või ühiskonna valik?
Prof Zsuzsa Csergő
Zsuzsa Csergő on Kanadas Queensi Ülikooli poliitikauuringute osakonnas Sir Edward Peacock professor rahvusluse ja demokraatia uuringute alal. Ta on spetsialiseerunud demokraatia tänapäevaste proovikivide ja rahvusluse uurimisele, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis. Enne Queensi Ülikooli teaduskonnaga liitumist oli ta George Washingtoni Ülikoolis politoloogia dotsent ja programmi „Women’s Leadership Program in U.S. and International Politics“ koordinaator. Aastatel 2013–2020 oli ta rahvuste uurimise ühenduse (ASN) president, mis on suurim rahvusluse ja etnilise kuuluvuse valdkonna rahvusvaheline teadusühendus. Praegu töötab ta ühingu veebipõhise algatuse Virtual ASN direktorina.
Csergő uurimistöö aitab mõista rahvusluse ja demokraatia vahelisi pingeid mitmerahvuselistes ühiskondades. Tema artiklid rahvusluse, enamuste ja vähemuste vaheliste suhete, rahvuskaaslaste poliitika (ingl kin-state politics) ja vähemuste demokraatliku esindatuse kohta ELi kontekstis on ilmunud oma valdkonna juhtivates ajakirjades, sealhulgas Perspectives on Politics, The Journal of Global Security Studies, Foreign Policy, Publius, Nations and Nationalism, Europe-Asia Studies, Problems of Post-Communism, East European Politics and Societies jm. Ta on raamatu „Talk of the Nation: Language and Conflict in Romania and Slovakia“ autor ning erinevate koostöös valminud väljaannete (raamatud ja eriväljaanded) kaastoimetaja ja -autor, mis keskenduvad euroopastumisele ja vähemuste poliitilisele mõjuvõimule, piiriüleste sugulussuhete julgeolekustamisele ning Kesk- ja Ida-Euroopa poliitikale. Praegu tegeleb ta raamatu kirjutamisega enamusrahvuste riikides elavate vähemuste demokraatliku mõjuvõimu allikatest, tuginedes võrdlevale uuringule kuue keelelise vähemuse kohta Kesk- ja Ida-Euroopas (ungarlased Rumeenias ja Slovakkias, poolakad Leedus ning venekeelsed elanikud Eestis, Lätis ja Leedus).
Csergő juhib võrdlevat vähemuste institutsioonide andmebaasi, mis käivitati ametlikult 2023. aasta märtsis. Ta on ka koostööprojekti „Major crises and minority life in majoritarian states“ („Suured kriisid ja vähemuste elu enamusrahvuste riikides“, mida rahastab SSHRC) vastutav uurija. Csergő on väljaande entitled „Suured kriisid ja vähemuste elu enamusrahvuste riikides” (funded by SSHRC) peatoimetaja ja Glasgow ülikoolis asuva organisatsiooni European Yearbook of Minority Issues, peatoimetaja ja Glasgow ülikoolis asuva organisatsiooni KINPOL: Observatory on Kin-State Policies liige.
Prof Stefano Braghiroli
Prof Stefano Braghiroli on Euroopa õpingute dotsent Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis, kus ta töötab ka Euroopa õpingute magistriõppekava programmijuhina. Ta sai 2010. aastal Siena Ülikoolist (Itaalias) doktorikraadi ja on varem töötanud ARENA Euroopa õpingute keskuses (Oslo Ülikoolis) ja Bahçeşehiri Ülikooli majandus- ja sotsiaaluuringute keskuses (BETAM) Istanbulis.
Tema uurimistöö keskendub Euroopa Parlamendi erakonnapoliitikale, Euroopa Liidu poliitikale, euroskeptitsismile ja populismile ning võrdlevale poliitikale. Tema viimased tööd on avaldatud juhtivates akadeemilistes ajakirjades, sealhulgas Journal of Contemporary European Studies, New Perspectives, Southeast European and Black Sea Studies, Journal of Legislative Studies, East European Politics ja Religion, State and Society, samuti tuntud akadeemiliste kirjastuste poolt välja antud kogumikes.
2025. aastal autasustas Itaalia Vabariigi president Sergio Mattarella teda Itaalia Tähe ordeniga (Ordine della Stella d’Italia) ja rüütli auastmega (Cavaliere).
Dr Marina Nord
Dr Marina Nord on V-Demi Instituudi (Rootsi Göteborgi Ülikool) järeldoktor ja on üks V-Demi Instituudi iga-aastase demokraatia aruande Democracy Report autoritest. Tema teadustöö keskendub autokratiseerimise ja demokratiseerimise protsesside selgitamisele, demokraatliku vastupanuvõime allikatele, samuti majandusprotsesside ja režiimi ümberkujundamise koosmõjule. Enne V-Demi Instituudiga liitumist töötas ta mitmete teadusprojektidega eraülikoolis Hertie School ja Saksa Konjunktuuriinstituudis, kus tema kireks ja töö fookuseks kujunes lõhede ületamine akadeemiliste teadusuuringute ja poliitikavaldkonna vahel.
Margo Loor
Moderaator
Margo on oma ala tõeline tippekspert ning SpeakSmarti
juhtivkoolitaja ja moderaator. Margol on üle 20 aasta kogemust, olles juhtinud lugematul arvul koolitusi ning arutelusid, alates paneelaruteludest mitmetunniste läbirääkimisteni, vabaõhu festivalist ärikonverentside ja
live teleülekanneteni.
Kirjeldades moderaatori rolli, ütles Margo: "Edukas arutelu on kaasahaarav, rakendab maksimaalselt iga osaleja panust ja jõuab soovitud tulemuseni. Üle mõistuse eduka arutelu tulemus on suurem kui osalejate summa, kus grupi sünergia loob mõtteid ja tulemusi, mida keegi arutelu alguses ei oleks osanud isegi oodata. Hea moderaator teeb alati ära vähemalt eduka arutelu, aga sihib alati üle mõistuse eduka arutelu suunas."
Margo alustas oma teekonda Eesti Väitlusseltsis 1994. aastal võistlusväitlejana, et omandada esinemisjulgus, avaliku esinemise tehnikad, mõtete selge väljendamise oskus, ajajuhtimise suutlikkus ja analüütiline mõtlemine. Õpingud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja töö advokaadibüroos Hedman Osborne Clarke andsid juurde süsteemse mõtlemise ja rahuliku, ratsionaalse läbirääkimise oskused ning koosolekuformaatide tundmise. Heateo Sihtasutuses oli Margo tööülesandeks muuhulgas juhtida organisatsioonide strateegiaprotsesse ja -arutelusid, mille käigus omandas ta visualiseerimise kaudu arutelude juhtimise oskuse ja pikemate aruteluprotsesside korraldamise metoodikad. Eesti Väitlusseltsi tegevjuhi töö andis Margole põhjaliku meediakogemuse, eriti teletöö ning online meedia tausta tundmise.
Loeng: „Mis on demokraatlik säilenõtkus ja kuidas seda tugevamaks teha?“
Prof Wolfgang Merkel
Professor Wolfgang Merkel on saksa politoloog. Aastatel 2020–2022 oli ta Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) demokraatia instituudi teadur Budapestis, enne seda oli ta aastatel 2004–2020 Berliini Sotsiaalteaduste Keskuse demokraatia ja demokratiseerumise osakonna direktor ning Berliini Humboldti Ülikooli võrdleva politoloogia ja demokraatia uuringute professor. 2007. aastal nimetati ta Berliini Brandenburgi Teaduste ja Humanitaarteaduste Akadeemia liikmeks. Merkel on üks tunnustatumaid võrdleva politoloogia uurijaid saksakeelses maailmas. Ta on oluliselt mõjutanud demokratiseerumisprotsesside, süsteemimuutuste ja süsteemide kokkuvarisemise alast uurimistööd. Tema viimased publikatsioonid on keskendunud demokraatia vastupidavusele.
Merkel on teadustöö eest saanud mitmeid akadeemilisi autasusid ja liikmesusi. 1996. aasta jaanuaris pälvis Merkel oma artikli „Restrictions and Opportunities for Democratic Consolidation in Post-Communist Societies of East Central Europe in Comparison“ eest Fritz Thysseni Fondi kõrgeima auhinna. Alates 1998. aastast on Merkel olnud Sotsiaaldemokraatliku Partei põhiväärtuste komisjoni erapooletu täisliige. Alates 2007. aasta detsembrist on ta Berliini Brandenburgi Teaduste Akadeemia sotsiaalteaduste osakonna täisliige. Ta on olnud Heidelbergi Ülikooli akadeemilise nõuandekogu ja ülikooli komisjoni liige (2006–2012). Merkel on institutsiooni Bertelsmann Transformation Index nõukoja liige.
Integratsiooni Sihtasutuse 2025. aasta uuringud
Urmo Kübar
Urmo Kübar on Eesti kodanikuühiskonna ja vabakonna arengu teemadega tegelenud pea kogu oma töö-elu alates eelmise sajandi lõpust: algul ajakirjanikuna neist teemadest kirjutades, seejärel praktikuna nii vabaühendustes kui ka avalikus sektoris. Ta on juhtinud Vabaühenduste Liitu, töötanud president Kersti Kaljulaidi vabakonnanõunikuna ning olnud seotud selliste algatuste käivitamise ja käigus hoidmisega nagu Teeme Ära, Arvamusfestival, Rahvakogu, hea valimistava, annetamistalgud jt. Alates 2021. aastast juhib Urmo mõttekoda Praxis, kus värskelt valminud uuringut vabatahtlike kaasamisest lõimumisvaldkonnas tutvustab ta ka seekordsel konverentsil.
Prof Marko Uibu
Marko Uibu on sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis. Ta on Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutajaliige ning panustas 2025. Aastal eksperdi ja uurijana Integratsiooni SA tellitud analüüsi “Kogukonnapõhise keeleõppe toetamise mudeli väljatöötamine”. Tema uurimis- ja teadustöö keskmes on sotsiaalsed muutused, kogukondade võimestamine, uskumused ja tervis. Ta on olnud mitmete rakendusuuringute projektijuht või töögrupi juht, näiteks Ülemiste linnaku kogukonna- ja terviseuuringutes, Avatud Dialoogi meetodi rakendamisel sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemis ning RITA rände projektis, kus ta juhtis kogukondade lõimumise tööpaketti. Alates 2015. aastast panustab ta eksperdina programmi „Liikuma kutsuv kool“. Markol on interdistsiplinaarne taust: tal on doktorikraad religiooniuuringutes ning magistrikraadid sotsioloogias ja sotsiaalantropoloogias ning meedia- ja kommunikatsiooni uuringutes.
Arutelu: Kuuluvustunne ja ühiskonna ühtsus – kust see alguse saab?
Dr Anneli Portman
Anneli Portman on Soome Tervise- ja Heaoluinstituudi (THL) ohutuse ja kaitse osakonna vanemspetsialist. Tema peamised ülesanded on seotud sotsiaal- ja tervishoiutöötajate erialase pädevuse arendamisega, sealhulgas haavatavuse/riski hindamise vahendi Valiant loomise ning kohaliku ja rahvusvahelise võrgustiku arendamisega. Ta on vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismi ennetamise riikliku koordineerimisrühma ja ELi Radikaliseerumise Teabekeskuse kohaliku ennetuse töörühma liige. Tema erialateadmised hõlmavad vägivaldse ekstremismi ennetamist kohalikul tasandil ja erinevate valdkondade koostööd, keskendudes eelkõige vägivalla ja noorte kuritegevus ennetamisele ning sotsiaalsele kaasatusele. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad väärtusi, ühiskondlikku usaldust ja poliitilist retoorikat. Tal on sotsiaalpsühholoogia doktorikraad Helsingi Ülikoolist.
Andero Uusberg
Andero Uusberg on Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor ja Heaoluteaduste tippkeskuse teadusjuht. Tema uurimisrühmas tegeleteakse inimese kuumema poole mõistmise ja mõjutamisega. Kuidas tekivad tundeid ja tahted? Kuidas inimesed neid juhtida püüavad? Kuidas disainida lahendusi, mis inimesi selles aitaks? Lisaks alusuuringutele edendab Andero psühholoogia ja teiste käitumisteaduste rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamiseks.
Dr Olha Mukha
Olha Mukha, PhD, on kultuuri- ja filosoofiaanalüütik, kultuurijuht, kuraator ning rahvusvahelise kommunikatsiooni ja inimõiguste ekspert. Ta on laialdaselt tunnustatud oma panuse eest kultuuridiplomaatia ja inimõiguste edendamises. Olha on Londoni Institute of Resilience in Reconstruction kaasasutaja ja juhatuse liige, Ukraina Kultuuriteaduste Assotsiatsiooni – Lviv kaasasutaja ja programmijuht ning Memoriaalmuuseumi „Terrori territoorium“ haridus- ja rahvusvahelise osakonna juht. Lisaks töötab ta vanemstrateegina strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas (IN2). Olha on ekspert kriisikommunikatsiooni, tundlike teemade osalejakogemuse kujundamise, esteetilise taju ja mäluteaduse vallas, sealhulgas suulise ajaloo praktikate alal. Ta on kuraator ja kaasautor illustreeritud kirjandus-entsüklopeedilisest juhendist „Lviv – linn inspiratsiooniks. Kirjandus " Old Lion Publishing House", 2017; tunnistatud 2018. aasta parimaks juhendiks. Ta kureerib ja modereerib projekti ja raamatu Dialogues On War" (VIVAT, 2024) ning on kaasautor kogumikule Stories from Ukraine: Believers Kovyla Publishing, 2024).
Olha on autor enam kui 80 teaduspublikatsioonile ning avaldanud arvukalt artikleid ja kolumne. Ta on olnud professor Lvivi Ülikoolis ja Kiievi Pedagoogilises Ülikoolis, õpetades kultuurijuhtimist, kultuurituruga seotud õiguslikke aspekte ja filosoofilisi aineid üle 15 aasta. Ta kaitses doktoritöö filosoofias teemal „Inimkeha kategooria filosoofilises ja teoloogilises traditsioonis varases Lääne-Euroopa keskajal“ (2007) ning magistrikraadi õigusteaduses (2008).
Olha on kureerinud mitmeid näituseformaatide projekte ning konsulteerinud kultuuriasutuste brändingu ja arendusstrateegiate osas. Ta oli Lvivi UNESCO kirjanduslinna kontori kaasasutaja ja esimees (2014–2016), esindades Ukraina kirjandust välismaal, ning Lvivi aupresident (2020–2022).
Ta on kureerinud projekte UNSEEN FORCE – Ukraina vägivallatu vastupanu Lost Childhood, ning kaas-kuraator näitusel ANGELS (sh jaotis “Kitsch”).
Olha on podcast’i
#gentleukrainization (UA) #gentleukrainization autor ja saatejuht ning projektis
DIALOGUES ON WARmoderaator. Ta on PEN Ukraina liige, juhtivinfospetsialist ja juhatuse liige Globaalsetes Ukraina skaudiorganisatsioonis
PLAST ning
CHYTOMO ekspertkogu liige.
Olha on olnud ka kohtunike žürii juht Encounter Award (2023) ja žürii liige Chytomo Award (2024). Aastatel 2018–2023 töötas ta PEN International peakorteris Londonis kongresside, komiteede ja uute keskustega seotud juhtivpositsioonil, jagades seda rolli oma eksperditeadmistega kunstis, kultuuris, inimõigustes ja akadeemilistes projektides.
Kristjan Kaldur
Kristjan on Balti Uuringute Instituudis töötanud alates 2007. aastast. Tema peamiseks töö- ning huvivaldkonnaks on ränne ja lõimumine, kuid lisaks tunneb ta suurt huvi infoühiskonna ja andmestunud maailmaga seotud teemade vastu.
Kristjan on pärit Jõhvist, lõpetanud matemaatika eriklassi Hugo Treffneri Gümnaasiumis, magistriõpingud Tartu Ülikoolis võrdleva poliitika erialal, ning on stuudiumi jooksul ennast täiendanud erinevate pikemaajaliste stipendiumite raames Saksamaa ja Gruusia ülikoolides.
Hetkel omandab ta doktorikraadi Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis, uurides oma doktoritöö raames uussisserändajate kohanemist ja lõimumistrajektoore, ning juhendades seal ka BA ja MA tudengeid natsionalismi-, etnopoliitika- ja rändeteemadel.
Vladislav Lušin
Moderaator
Vladislav on koolitaja ja
moderaator SpeakSmart meeskonnas alates 2018. aastast. Enne seda on ta tegelenud üle 15 aasta professionaalse väitlusega ning seetõttu on tal ekspertsus
argumenteerimis- ja väitlusoskuste õpetamises ja
aruteludes juhtimises.
Vladislav on varasemalt töötanud Eesti Rahvusringhäälingus korrespondendina, Sotsiaalministeeriumis tervise- ja tööministri nõunikuna, Noored Kooli kommunikatsioonijuhina, olnud 2015-2018 Eesti Väitlusseltsi venekeelse suuna juht, Vabaduse Kooli kommunikatsioonijuht ning Laulasmaa Kooli direktor. Täna on Vladislav Tallinna Põhjatähe Põhikooli direktor.
Vladislavil on bakalaureusekraad York’i Ülikoolist (Ühendkuningriigid) lingvistika erialalt ning Tartu Ülikooli magistrikraad cum laude muutuste juhtimine ühiskonnas erialalt.
Konverentsi kokkuvõte ja lõpusõnad
Marianna Makarova
Rahvusvahelise Lõimumiskonverentsi programmijuht
Marianna Makarova teeb koostööd Integratsiooni Sihtasutusega 2025. ja 2024. aastal, et valmistada ette iga-aastase rahvusvahelise Lõimumiskonverentsi programm. Samuti töötab ta PractNet'is, et nõustada Moldova strateegilise kommunikatsiooni keskust, et tugevdada ühiskondlikku vastupanuvõimet Moldovas. Aastatel 2018-2023 oli Marianna Eesti Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik, pakkudes teadus. Ja uuringupõhist sisendit kriisikommunikatsiooniks COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja ajal. Enne seda töötas ta Integratsiooni Sihtasutuses uuringute valdkonna juhina ning taaskäivitas lõimumiskonverentsi traditsiooni aastatel 2016 ja 2017, samuti eri aegadel panustas ta eksperdina lõimumis- ja kultuuripoliitika arendamisse, töötas akadeemilistes ringkondades ning juhtis ajakirja Studies of Transitional States and Societies.
Marianna omab psühholoogia eriala teadusmagistrikraadi Tartu Ülikoolist ning töötab Tallinna Ülikoolis politoloogia ja valitsemise doktorikraadi kallal. Tema uurimistöös keskendub sellele, kuidas näiteks identiteet, ajaloolised narratiivid, tööturu dünaamika ja hoiakud mitmekesisuse suhtes kujundavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja rühmade vahelisi suhteid ühiskonnas.
