Aasta sillalooja 2023: Maria Sakarias

Sel aastal pälvis lõimumispreemiate jagamisel aasta sillalooja tiitli Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid toetava Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakarias. Mondo Ukraina Akadeemia on ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid. Eesotsas Mariaga pakub akadeemia pedagoogidele võimalust Eesti argieluga kohaneda, end Eestis professionaalselt teostada, toetada Ukraina lapsi ja peresid ning luua koostöösidemeid Eesti haridustöötajatega.

Loe rohkem Maria ja tema tegevuste kohta allpool asuvast intervjuust.

 

Aasta sillalooja 2023: Maria Sakarias

Miks olete otsustanud panustada sellesse valdkonda ja miks on teie arvates see panus üldse oluline?

Mondo jaoks oli Eestisse elama asunud Ukraina haridustöötajate toetamine väga loogiline samm. Töötame Ukrainas alates 2014. aastast ja oleme panustanud suuresti just haridus- ja psühhosotsiaalsetesse tegevustesse ning demokraatia arengusse. Ka praegu jätkub kõigele vaatamata meie koostöö meie koolivõrgustikuga Ukrainas – alates 2022. aasta veebruarist oleme korraldanud digipädevuste, vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe koolitusi enam kui 4000 õpetajale ja koolipsühholoogile seitsmes Ukraina oblastis. Seega on meie meeskonnal kogemus Ukraina õpetajate koolitamisel ja arusaam Ukraina ja Eesti haridusvaldkondade erinevustest. Samuti on ka paljud maailmahariduslikud õppematerjalid tõlgitud ukraina või vene keelde.

Nägime 2022. aasta kevadel, et Eestis ei pööratud piisavalt tähelepanu Ukraina haridustöötajate toetamisele, kuigi neil on kanda väga oluline roll Ukraina õpilaste toetamisel meie koolides ja pikemas perspektiivis ka potentsiaal töötada õpetajana Eesti koolis. Täna on Mondo Ukraina Akadeemia (MUA) ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid, pakkudes neile koolitusi ja tuge. Aktiivselt on koolitusprogrammis osalenud üle 50 õpetaja, aga infovälja vaates toob meie tegevus kokku üle 200 Ukraina haridustöötaja.

 Kuidas olete ise sellesse valdkonda panustanud / panustate ja millised on olnud olukorrad, kus tunnete, et see kõik on tõesti korda läinud?

MUA loodi 2022. aasta suvel ning selle tegevused kestavad edasi ka uuel õppeaastal. Ukraina hariduskeskkond erineb oluliselt Eesti omast – seega käsitlevad MUA koolitused teemasid, mis on õpetajatele paljuski uued. Umbes kord kuus toimuvatel koolitustel õpitakse aktiivõppe meetodeid, maailmahariduse ja projektõppe meetodeid, Eesti haridussüsteemi ning interaktiivseid ja digitaalseid õpetamise meetodeid. Keskendutakse koostööle õppijate ja õpetajate vahel ning koostööle Eesti haridustöötajatega. Mitmed MUA võrgustiku liikmed on motiveeritud õpetajad, kes oskavad aina paremini ka eesti keelt.

Olen olnud kaasas, et tagada meile rahastus, luua meeskond ja kujundada programm. Täna toob võrgustiku kokku endiselt Mondo, aga sisulist poolt veavad eest Ukraina õpetajad.

Tunneme, et meie tegevus läheb korda, kui kuuleme, millist mõju on programm Ukraina õpetajatele avaldanud. Nad on avameelselt jaganud, et tunnevad end tänu sellele Eestis vastuvõetult, leidsid (professionaalse) kogukonna ning hindavad tegevusi, mis muudavad nende tegutsemise Eesti haridusmaastikul tähenduslikuks – kõik see toetab pikas perspektiivis nende kohanemist Eesti ühiskonnas.

Milles näete lõimumisvaldkonnas suurimaid proovikive?

Eelkõige keeleõpe – üleminek eestikeelsele haridusele on vajalik ja teretulnud, aga kindlasti kujutab see Ukraina haridustöötajate jaoks väga suurt väljakutset. Paljud neist on valmis Eestisse jääma ja sooviksid koolis töötada, aga keeleõppe edukus on individuaalne ja C1-taseme saavutamine nõuab aega ja aktiivset praktikat. See on eriti keeruline, kui inimene elab piirkonnas, kus igapäevane keelepraktika on piiratud. Kuna keelenõuete täitmine ja erialase töö leidmine võib nende jaoks olla keeruline, peavad nad tegutsema valdkonnas, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile – see mõjub negatiivselt nende enesekindlusele, vaimsele tervisele ja võib põhjustada ka majanduslikku ebastabiilsust.

Mida tähendab teie jaoks tänavune preemia? Millist jõudu annab see teile edaspidiseks?

Olen väga liigutatud ja tänulik. Minu ja Mondo Maailmakooli jaoks tähendab preemia tunnustust meie pingutuste eest Ukraina haridustöötajate toetamisel – see annab jõudu ja kinnitust, et nende panus selles valdkonnas on oluline ning aitab kaasa lõimumisele ja vastastikusele mõistmisele.

Eestis õpib koolides ja lasteaedades ligi 8500 Ukraina sõjapõgenikust õpilase. Nende laste haridustee ei tohi katkeda, ent nii suures mahus põgenike lisandumine Eesti haridusasutustesse on suur väljakutse siinsetele õpetajatele. Ukraina haridustöötajatel on siin oluline roll, et aidata õppijatel uues keskkonnas kohaneda ja tähenduslikult õppida. Õpetajakoolituste kaudu jõuavad õpilasteni paremini Eesti koolides kasutatavad meetodid, näiteks aktiivõpe, ning samuti on neil klassi- ja koolikaaslastega lihtsam ühiseid väärtusi leida. MUA raames on toimunud ka õpilastele kunstiteraapia jm tunnid, ÜRO matked ning nad on olnud kaasatud Mondo noortekonkurssides. Soovime ka edaspidi pakkuda neile võimalikult tähenduslikku ja toetavat programmi.

Kes olid need inimesed, kes on teid kas tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?

Oleme tänulikud Heateo Haridusfondile, mille raames saime käivitada programmi esimese hooaja, ja ÜRO Pagulasameti UNHCRile ja USA saatkonnale, kelle toel saime tegevusi jätkata. Kõige rohkem on meid aidanud ja mind isiklikult inspireerinud Ukrainast pärit õpetaja Hanna, kes töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis Ukraina laste õpetajana. MUA-sse panustab ta kogukonna koordinaatorina ja aitab kujundada tegevusi, mis oleksid Ukraina õpetajatele kõige väärtuslikumad.

Kuidas te täna ise tehtut hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus?

Teekond ei ole lihtne, aga kindlasti tahame jätkata ja pakkuda tegevusi, et Ukrainast sõja tõttu Eestisse pagenud ekspertidel oleks võimalus oma valdkonnas Eestis kohaneda ja oma tugevusi siin tööle panna. Loodame, et sellest võidavad nii väiksemad ukrainlased, haridustöötajad ise, aga ka haridussüsteem ja Eesti tervikuna.

Alati ei lähe meil kõik päris plaanipäraselt. Milliseid soovitusi te sellisteks hetkedeks teistele jagaksite? Kui on ikkagi raske, siis kuidas seda indu edasi hoida?

Rasketel hetkedel soovitan säilitada paindlikkust, õppida ebaõnnestumistest, olla tiimi jaoks olemas ja luua teadlikult positiivseid hetki. Mondo Ukraina Akadeemia kogemusest lähtuvalt on oluline kohaneda ja leida alternatiivseid lahendusi – proovime kujundada programmi jooksvalt vastavalt õpetajate vajadustele, mis tähendab pidevat kuulamist ning teadlikku märkamist. Väljakutsetes näeme võimalusi õppimiseks ja kasvamiseks ning realistlikud eesmärgid aitavad motivatsiooni hoida.

Kõige tähtsam on positiivne suhtumine ja julge pealehakkamine. Proovime võimalikult palju praktiseerida tunnustavat avastamist – see tähendab, et lahendame väljakutseid, aga samas tunneme tänulikkust ja tähistame kõike seda, mis on juba hästi.

Järgmine aasta on pühendatud kultuuririkkusele. Mis on teie jaoks kultuuririkkus ja milles see teie arvates just Eesti puhul väljendub?

Kultuuririkkus on minu jaoks mitmekesisus, mis tuleneb erinevatest kultuurilistest elementidest, traditsioonidest, keeltest ja väljendusviisidest, mis meie ühiskonda rikastavad. Eesti puhul väljendub kultuuririkkus mitmekesisel moel – see hõlmab näiteks meie rikkalikku kultuuripärandit, keelelist mitmekesisust, kunsti, muusikat, toidukultuuri ja palju muud.

Kõige olulisemana väljendub kultuuririkkus erinevate kogukondade ja rahvuste koostoimimises ja -tegutsemises, kus erinevad inimesed panustavad oma perspektiivide ja traditsioonidega ühiskonna rikastamisse. Näen, et Eesti kultuuririkkust võikski mõtestada mitmekesise ja avatud ühiskonnana, kus erinevused on väärtustatud ning kultuuriline mitmekesisus on rikkus, mitte takistus.

 

Lõimumise meediapilk

Jagame erinevaid lugemis-, kuulamis- ja vaatamissoovitusi, mille on välja valinud avaldatud artiklitest, saadetest ja uuringutest meie enda töötajad. Täname juba ette, kui annad meile edaspidi märku enda tähelepanekutest, et saaksime neid teistega jagada. Soovitused võid saata press@integratsioon.ee.

Integratsiooni Sihtasutuse töötajate lugemissoovitused jaanuaris:

Sisserände suurendamisel tuleb tähelepanu pöörata keeleõppe kättesaadavusele Loe rohkem (https://www.err.ee/1609190722/sisserande-suurendamisel-tuleb-tahelepanu-poorata-keeleoppe-kattesaadavusele)

Ministeerium ei anna eestikeelsele õppele üleminekuks ajapikendust “ Loe edasi (https://www.err.ee/1609203253/ministeerium-ei-anna-eestikeelsele-oppele-uleminekuks-ajapikendust)

Huvi tagasipöördujate võrgustiku aastalõpu koosviibimise vastu oli suur “ Loe rohkem (https://globalestonian.com/et/news/huvi-tagasipoordujate-vorgustiku-aastalopu-koosviibimise-vastu-oli-suur)

Intervjuu Riia Eesti kooli õpetaja Aiva Plaučaga“ Loe edasi (https://globalestonian.com/et/news/intervjuu-riia-eesti-kooli-opetaja-aiva-plaucaga)

Aruanne “Inimõigused Eestis 2024 “ Loe edasi (https://humanrights.ee/2023/12/varske-aruanne-inimoiguste-olukord-eestis-on-paranenud)

Eesti keele kursused tavarände korras Eestisse elama tulnutele

Pakume kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames tasuta eesti keele kursuseid tasemel A2 välismaalastele, kes on elanud Eestis vähem kui viis aastat ja omandanud tähtajalise elamisloa või -õiguse tavarände korras*. Keelekursused kestavad keskmiselt viis kuud (150 akadeemilist tundi) ja toimuvad tervenisti eesti keeles. Nendel osalemiseks peab olema läbitud keelekursus tasemel A1 vähemalt 100 akadeemilise tunni ulatuses kas kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames, keeltekoolis, ülikoolis või mujal**. Praegu saate registreeruda keelekursustele, mis algavad jaanuaris 2024 ning toimuvad veebi teel, Tallinnas ja Narvas: registreerimislink.

Jaanuari lõpus avame uusi õppekohti nii A1, A2 kui B1 taseme kursustele. Infot uute õppekohtade kohta avaldame Settle in Estonia ühismeedia kontol ja Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel

Rohkem infot kohanemisprogrammi, sh selle raames pakutavate eesti keele õppe võimaluste, kohta leiate sellelt lingilt. Vastuseid täiendavatele küsimustele saate kirjutades info@settleinestonia.ee.

Oluline:

* Antud eesti keele kursused tasemel A2 on mõeldud ainult neile, kes on Eestis tavarände korras ehk kellele on antud tähtajaline elamisluba või -õigus ning kes on saabunud Eestisse õppimise või töö eesmärgil, pereliikme juurde, ettevõtlusega seonduvalt jne.

Kõigile ajutise või rahvusvahelise kaitse saajatele pakume eraldi keelekursuseid. Praegu ootame ajutise kaitse saajaid eesti keele kursustele tasemel A1: info ja registeerumine

** Kui olete A1 keelekursuse läbinud väljaspool kohanemisprogrammi Settle in Estonia (nt Töötukassa kaudu), siis palun saatke meile oma tunnistus info@settleinestonia.ee.

Kultuuririkkuse aasta

2024. aasta on Eesti kultuuririkkuse teema-aasta. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. Avame kultuuririkkuse aasta kõigis maakondades erinäoliste sündmustega, millest saad pere ja sõpradega osa võtta. Vali sobiv sündmus ja ühine meiega!

AVASÜNDMUSED

Saaremaal: 13.01 Orissaare kultuurikeskuses kultuuririkkuse aasta avapidu ja maakonna kandlepäev. Uuri lähemalt

Jõgevamaal: 13.01 kõikide kirikute kellamäng ning Mustvee kultuurikeskuses kultuuririkkuse aasta avasündmusel õpitoad, liikumismängud, rahvatants, saanisõit jt tegevused. Uuri lähemalt

Valgamaal: 13.01 Otepää, Valga ja Tõrva kultuurimajas koguperemälumäng kultuurilise mitmekesisuse teemadel. Uuri lähemalt

Lääne-Virumaal: 13.01 Rakvere keskväljakul avasündmus kohalike tantsugruppide ja ansambel Põhja-Tallinnaga Uuri lähemalt Perekesksed ühised spordimängud ja kohalike kultuuriseltside esinemised Väike-Maarjas Ebavere mäel Uuri lähemalt, Rakke kultuurikeskuses Uuri lähemalt, Aseri vabaajakeskuses, Viru-Nigula spordihoones ja Kunda spordikeskuses Uuri lähemalt.

Raplamaal: 13.01 Juuru rahvamajas rahvaste tantsuklubi eesti, maride jt rahvaste tantsude ja toidukultuuri tutvustamisega. Uuri lähemalt

Ida-Virumaal: 13.01 Jõhvi Pargi kaubanduskeskuses kultuuririkkuse aasta avasündmus rahvalaulude ja -tantsude ning ühiste laulumängudega. Esinevad ka Ruslan ja Rute Trochinsky. Uuri lähemalt

Harjumaal: 13.01 Loksa kultuurikeskuses kontsert kohalike muusika- ja tantsukollektiividega, kõlavad ka eesti, vene, valgevene ja gruusia rahvalaulud. Uuri lähemalt

Järvamaal: 13.01 Paide linnas matk ja orienteerumine ning ajakeskuse Wittenstein hoovis Uku Suviste ja Paide linnaorkestri kontsert, ruumides töötoad. Uuri lähemalt

Tartumaal: 13.01 Tartu Raekoja platsi uisuväljakul maakonna rahvusvähemuste seltside esitlus rahvusliku muusika ja uisutamisega. Uuri lähemalt

Viljandimaal: 13.01 liikumismäng erinevates omavalitsustes, seejärel Viljandis Sakala keskuses pidu Mulgi toidukultuuri tutvustamise ja ühistantsudega Karmoškakamraadide saatel. Uuri lähemalt

Pärnumaal: 13.01 Kabli seltsimajas kihnu ja läti pärimuskultuuri tutvustamine tantsude ja toitudega. Uuri lähemalt

Võrumaal: 13.01 kõigis maakonna omavalitsustes (Antsla, Rõuge, Võru, Lasva, Värska) sõidab ringi kultuuribuss esinejatega, toimuvad kontserdid tantsude, koorilaulu ja rahvapillimängijatega. Uuri lähemalt

Tallinnas: 13.01 kell 13.00 Tallinna Muusika- ja Balletikoolis rahvaste tantsud ja laulud, töötoad, liikumismängud. Kultuuriministri juhtimisel toimub teema-aasta üleandmine liikumisaastalt kultuuririkkuse aastale. Uuri lähemalt

Põlvamaal: 12.01 Kultuurkapitali kohalike aastapreemiate gala põimib kokku liikumisaasta, sauna-aasta ja kultuuririkkuse aastaga. Esineb ingerisoome tantsutrupp Röntyskä. Uuri lähemalt

Hiiumaal: 12.01 Kõrgessaare vabaajakeskuses uue kultuuriaasta vastuvõtmine Hiiumaa seltsidega – Kohvilähkrid, Odratolgused, Koldselõuamehed, Vandiraiujad, Varatõusjad jne. Esinevad Tsirkusetalu tuleetendusega, rahvatantsijad ja mandrilt VLÜ lõõtspillidega. Uuri lähemalt

Läänemaal: 6.01 Haapsalu vanalinnas kolmekuningapäeva laat, esinevad ka folklooriansamblid Suprjadki Narvast ja Bõliina Haapsalust, mustlastantsijad jt. Uuri lähemalt

Ühist koostegutsemise rõõmu pakkuvaid üritusi viivad läbi kultuuririkkuse aastat korraldav Integratsiooni Sihtasutus, eesti kultuuriseltse ühendav Eesti Rahvuskultuuri Keskus ja ajalooliselt rahvusvähemusi koondav Eestimaa Rahvuste Ühendus. Toeks on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja kohalikud omavalitsused.

ROHKEM INFOT

Avaldame kogu täpse info kultuuririkkuse aasta sündmuste kalendris, kust leiate teisi ettevõtmisi ja kuhu saate tasuta oma sündmusi lisada.

Mida veel kultuuririkkuse aasta toob, saate lugeda intervjuust teema-aasta projektijuht Eero Raunaga.

Täname, et soovite lisada kultuuririkkuse aasta kalendrisse enda sündmuse, millega tähistada Eesti kultuuririkkust!

Vaatame esitatud info läbi ja anname tagasisidet hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Kui selle aja jooksul tekib küsimusi, siis palun kirjutage meile e-aadressile 2024@integratsioon.ee.

Ladusa koostöö eest ette tänades

Kultuuririkkuse aasta meeskond

Rohkem infot Eesti kultuurilise mitmekesisuse ja sellega seonduva kohta leiad alltoodud avalikest andmebaasidest, uuringute tulemustest ning muudest infoallikatest.

Kui soovid täiendada kultuurilise mitmekesisuse infoallikate loetelu mõne uuringu, andmebaasi, sündmuse või muuga, siis jaga infot meiega, kirjutades 2024@integratsioon.ee.

 

STATISTILISED ANDMED

Statistikaameti andmebaas: Statistikaamet

Eesti rändestatistika: Kultuuriministeerium

Euroopa Statistikaameti andmebaas: Eurostat

Maailma rahvastiku ülevaade

 

UURINGUD

Eesti ühiskonna lõimumise monitooringud (kord kahe aasta jooksul): Kultuuriministeerium

Avaliku arvamuse uuringud (kord kvartalis): Riigikantselei

 

ARENGUKAVAD

Sidusa Eesti arengukava: Kultuuriministeerium

Üleilmse eestluse tegevuskava: Välisministeerium

 

SÜNDMUSED

Lõimumiskonverents: Integratsiooni Sihtasutus

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Kui palju on kogukondi Eestis elavate rahvusvähemustes seas? Nagu Eesti kogukondigi – neid on rohkem kui üks!

Eesti on hoolimata oma väiksusest kultuuriliselt väga rikas ja mitmekesine riik. Siin on aegade jooksul elanud ja elab ka praegu paljude eri rahvuste esindajaid. 

Eesti omakultuuri on mõjutanud peamiselt soome-ugri, germaani ja slaavi kultuur. Iga eestlastega kokku puutunud rahvas on kaasa toonud oma traditsioone, keeli ja uskumusi. Oleme uhked selle üle, et Eestis on eri rahvuste esindajatel olnud võimalus säilitada oma kultuuripärandit ja traditsioone ning need on saanud osaks meie enda kultuurist. Seetõttu saab siin nautida väga eriilmelisi kultuurisündmusi, mitmekesiseid rahvustoite, maailma rahvaste muusikat ja muid ühiskonda vääristavaid tegevusi.

Meie kultuuririkkus avaldub ka keeltes, mida Eestis tavapäraselt räägitakse. Tänu eri kultuuride panusele on Eesti kirjandus- ja kultuuripärand rikas nii žanrite kui ka vormide poolest – sellest osasaamine on avardav kogemus, mis võimaldab kõigil Eesti inimestel mõista ja austada teisi kultuure ning luua suhteid teiste rahvuste esindajatega. See teebki Eestist avatud ja areneva riigi.

Tasub teada:

> 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvuse esindajaid. Kõige suuremad rahvusrühmad on eestlased (919 693), venelased (315 242), ukrainlased (2023. aasta algul ligikaudu 60 000), valgevenelased (11 605), soomlased (8543) ja lätlased (3827). 

> Eestis tegutseb üle 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Ligi 290 seltsi on koondunud 17 ühendusse, mida omakorda ühendab Kultuuriministeeriumi juures tegutsev rahvusvähemuste kultuurinõukoda.

> Rahvusvähemuste kultuuriseltside algatusel tegutseb Eestis 32 huvikooli, kus hoitakse elus oma rahva keelt, kombestikku käsitööoskusi.

> 24. septembril tähistame Eestimaa rahvuste päeva.

 

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Kui palju on eestlaste kogukondi? Kindel vastus – rohkem kui üks!

Nii nagu ilu peitub vaataja silmades, nii mõistame ja tunnustame erinevalt ka kultuuririkkust. Eesti rahvus ja eesti rahvuskultuur on alati tuginenud kogukondade kirevusele ja samas ühisele tahtele olla omanäoline rahvas ja kultuur maailmas. Nii on see ka tänapäeval: kui püüda loetleda eestlaste kogukondi, on võimalusi otsatu arv. Näiteks, eesti keelt kõnelejate erivajadustest lähtuvalt on eestlaste seas vähemalt kaks kogukonda, eesti keele murrete lõikes – vähemalt 3*, elukohariikide lõikes – vähemalt 31**, linnade lõikes – vähemalt 47, valdade lõikes – vähemalt 64, rahvariidemustrite lõikes – vähemalt 117***, rahvuskultuuri seltside lõikes – vähemalt 1300, külade lõikes – vähemalt 4438 kogukonda.

Tasub teada:

> Eestis on ajalooliselt räägitud kahte suuremat põliskeelt – põhja- ja lõunaeesti keelt, millel on mitmeid murdeid ja murrakuid. Lisaks on kolmanda rühmana eristatud kirderanniku murret.

> 2021. aastal rahvaloenduse andmetel räägib mõnda murdekeelt ca 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust****. Suurim murdekeele kõnelejate osakaal on Võru (74%), Põlva (60%) ja Saare maakonnas (42%). Kogu Eestit vaadates paistab silma Võru murderühm, mille murrakuid räägib 11% eesti emakeelega rahvastikust.

 

* https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel#Murded

** https://globalestonian.com/et/global-estonians-in-numbers

*** https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvar%C3%B5ivad

**** Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad

 

Kuidas mõõta Eesti kultuuririkkust? Kuidas seda ka ei teeks, tulemus on üks see meie ühine väärtus on hoomamatult suur!

Eesti kultuuririkkust saab mõõta mitmel moel. Alustada võiks sellest, millest algab kultuuririkkus ise – iga inimese isikupärast. Järgmisena tasub avastada rahvuslikest omapäradest tulenevaid erinevusi ja sarnasusi, mille lõputa loetelu algab ainulaadsetest keeltest ja iidsetest kommetest. Veelgi laiemalt on kultuuririkkus meie argipäeva osa – alates maitseelamusi pakkuvatest toitudest kuni pilku püüdvate hooneteni.

Statistikaandmed kinnitavad, et tänapäeval Eesti on kultuuririkkam kui kunagi varem. Näiteks on omamoodi rekordini jõudnud nende rahvaste arv, kellele Eesti on koduks. Eesti Vabariigi kõige esimese rahvaloenduse andmetel* (1922. aastal) elasid Eestis lisaks eestlastele venelased, sakslased, rootslased, juudid, lätlased, poolakad, soomlased ja veel mitme rahva esindajad. Nende kogukonnad moodustasid elanikkonnas kokku 12,5%. Viimase rahvaloenduse andmetel** (2021. aastal) on teiste rahvaste esindajate osakaal Eesti elanikkonnas suurenenud 27,5%-ni. Suuremad rahvusvähemuste kogukonnad on vene, soome, läti, saksa, juudi, ukraina ja valgevene päritolu***.

Rekordsuur on nüüd ka Eestis räägitavate emakeelte arv. Värskeima rahvaloenduse andmetel on Eestis kõneldavate emakeelte arv kasvanud 243-ni**. Eesti keelt räägib 84% eestimaalastest, seejuures 67% emakeelena ja 17% võõrkeelena****. Eesti keelt emakeelena kõnelejate seast räägib omakorda 17% mõnda murdekeelt**. Teistest emakeeltest räägivad eestimaalased enim vene, ukraina, soome, inglise ja läti keelt****.

Tasub teada:

> 2023. aasta 1. detsembri seisuga elab Eestis 1 365 884 inimest. 925 892 elanikku on märkinud oma rahvuseks eestlane ja 67% inimest on märkinud oma emakeeleks eesti keele***.

> Viimasel aastakümnel kõige suurema kasvuhüppe Eesti kogukondade seas on teinud igbod, keda 2011. aastal loendati 1 ja 2022. aastal juba 152 inimest***. Eestimaalaste rahvuste loetelu leiad sellelt lingilt.

> Vanimad keeled, mida eestimaalased emakeelena räägivad, on heebrea ja tamili keel. Suurima kõnelejate hulgaga lisandunud emakeeled on iraani, Nigeri-Kordofani, sindhi ja mandari keel.*** Eestis kõneldavate emakeelte loetelu näed sellel lingil.

 

* Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust (lk 119–121)

** Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad

*** Millised rahvused elavad Eestis?

**** Rahvaloendus. 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt

***** Eestis kõneldakse 243 emakeelt

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Eesti inimestele on koduks mitte ainult võrratu Eesti, vaid kogu hoomamatult suur maailm. Statistikaameti andmetel* elab teistes riikides üle 190 000 Eestist pärit inimese. See tähendab, et rohkem kui 15% eesti juurtega inimesi elab välismaal. Igal aastal naaseb Eestisse elama ligikaudu 7000 siit pärit inimest.

Aegade suurim väljaränne Eestist toimus Teise maailmasõja eel. Eesti juurtega inimesed leidsid uue kodu peamiselt Saksamaal ja Rootsis, samuti Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Ühendkuningriigis. Maailma eri paikades tärganud eesti kogukonnad lõid organisatsioone, et hoida ühendust nii omakeskis kui ka kodumaaga. Mitmekesiste algatuste abil püüdsid nad säilitada ja edasi anda hindamatu rikkust – eesti kultuuri.

Aastate eest alustatut jätkavad eesti juurtega inimesi ühendavad organisatsioonid veelgi rohkemates riikides. Üleilmse eestluse programmi** raames kogutud andmetel ühendab eesti kogukondi 577 organisatsiooni, mille meie inimesed on loonud vähemalt 47 riigis. Organisatsioonide hulgas on 26 seltsi, kelle eesmärk on väärtustada eesti kultuuri kandjaid üle maailma***.

Ülevaate eesti kogukondadest maailmas ja meie inimeste panusest maailma leiate üleilmse eestluse infoväravast Global Estonian****.

 

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

 

* Statistikaameti andmed.

** Üleilmne eestlus numbrites ja kogukonnagrupid.

*** Eesti Kultuuriseltside Ühenduse koosseisu kuuluvad seltsid väljaspool Eestit.

**** Veebileht, mida haldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös ennekõike Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.