Kuidas hoiavad eesti kultuuri üle maailma elavad eesti juurtega inimesed? Rohkeid kogemusi jagavad sulle kohalikud kultuuriseltsid.
Suurema osa kontaktandmeid leiad üleilmse eestluse infoväravast Global Estonia ja Kultuuriseltside Ühenduse lehelt.
Kui meil tuleb kontaktandmeid täiendada, palun saada täpsustav info 2024@integratsioon.ee.
Mille poolest erinevad või sarnanevad Eestisse teistest riikidest tulnud inimesed? Vastuseid saad rahvusvähemuste kultuuriseltsidelt.
Eestis elavad rahvusvähemused võtavad aktiivselt osa ühiskondlikust elust, tegeledes vastavalt oma huvidele ja vajadustele oma kultuuripärandi hoidmisega. Vähemuste esindajad säilitavad oma kultuuripärandit ja annavad seda edasi järgnevatele põlvkondadele. Nad korraldavad traditsioonilisi sündmusi, pidustusi ja etendusi, näiteks folkloori- ja tantsufestivale, kunstinäitusi ja kontserte, et tutvustada oma unikaalset kultuuri laiemale Eesti publikule.
Suurem osa rahvusvähemuste kultuuriseltse on koondunud ühendustesse, mis kuuluvad Kultuuriministeeriumi juurde loodud rahvusvähemuste kultuurinõukoja koosseisu. 17 organisatsiooni ühendavad pea 300 kultuuriseltsi, kelle kontaktandmed leiad siit: rahvusvähemuste kultuuriseltsid.
Lisaks tegutseb Eestis mitu kultuuriühendust, mis toovad kokku viimastel aastakümnetel siin kodu loonud rahvaste kultuuride esindajaid. Nende kontaktandmed leiad siit: Eestis tegutsevad kultuuriseltsid.
Kui meil tuleb kontaktandmeid täiendada, palun saada täpsustav info 2024@integratsioon.ee.
Kas soovid õppida mõnda eesti murrakut, uurida rahvakommete tagamaid või saada selgeks vaaremade-vaarisade tantsusammud? Selles on sulle toeks eesti rahvakultuuri seltsid.
Eesti kultuuri aitavad väärtustada ja hoida üle 1 000 ühingu, mida ühendab Eesti Rahvakultuuri Keskus. Kokkuleppel keskusega jagame selle koosseisus tegutsevate organisatsioonide kontaktandmeid: Eesti rahvakultuuri seltsid.
Kui meil tuleb kontaktandmeid täiendada, palun saada täpsustav info 2024@integratsioon.ee.
Saame kultuuririkka Eesti eesmärgi saavutamisele kaasa aidata nii ühiselt tegutsedes kui ka ühist sümboolikat kasutades. Viimane hõlmab tunnusgraafikat ja selle kasutamist hõlbustavaid kujundusi.
Kultuuririkka Eesti tunnusgraafikaks on linnupesa kui mitmetähenduslik metafoor meie ühisele kodule. Nii nagu linnupesa teevad tugevaks sellesse põimitud erinevad osakesed, püsib ka Eesti ühiskonna tugevus inimeste omavahelistel seostel. Pesa värvikirevus viitab kultuuririkkusele, mis sünnib ühiselt hoitud väärtustest. Eesti on kodu kõigile, kes teda hoiavad ja oma kultuuriga rikastavad.
Teema-aasta sümboolikat saavad kasutada kõik, kes soovivad Eesti kultuuririkkust esile tuua, väärtustada ja hoida. Tunnusgraafika kasutamist ja kujunduste loomist selgitab kultuuririkkuse aasta visuaalse identiteedi käsiraamat.
Vajalikud logode failid ja kujundusmallid on kättesaadavad nii failidena kui ka veebipõhises kujunduskeskkonnas.
Kultuuririkka Eesti tunnusgraafika lõi ja visuaalse identiteedi käsiraamatu töötas välja Eesti disainiagentuur Kala Ruudus. Vastavad tööd on rahastatud riigihanke korras Euroopa Liidu vahenditest.
Jagame ülevaate Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide toetusmeetmetest, mis pakuvad tuge kultuuririkkust väärtustavate tegevuste jätkamiseks või ideede elluviimiseks: ülevaade.
Uuendame ülevaadet iga kuu esimeseks kuupäevaks. Kui tead toetusmeedet, mis meie ülevaates puudub, siis palun jaga infot meiega, kirjutades 2024@integratsioon.ee.
Siit leiad ideid, kuidas tuua Eesti kultuuririkkust esile sõltumata päevast, kuust või aastaajast.
> Playlist „Kultuuririkas muusika“
Koostage üheskoos nimekiri muusikapaladest, mida eri kultuuridest inimesed kuulavad – pange kokku playlist. Korraldage oma asutuse siseraadios eri rahvaste muusika päevi. Koosta playlist’e eri rahvaste tähtpäevadeks.
> Retseptiraamat „Meie toidud“
Valmista aasta läbi igas kuus erinevat rahvustoitu (sh eesti oma). Kutsu rahvuskogukonna liikmeid kokkama ja oma toite tutvustama. Valmistatud toitude kirjeldustest ja retseptidest pane kokku kokaraamat. Väiksemas seltskonnas võib igaüks teha „Minu pere kokaraamatu“.
> Kultuuririkkuse „Kuldvillak“
Korralda lühikesi eri kultuuride tutvustusi, millele järgneb lõbus-hariv äraarvamismäng „Kuldvillak“ või „Kahoot“. Kutsu külalisi, laske neil endast rääkida ja mängu jaoks kavalaid küsimusi esitada!
> Kultuuririkkuse aasta filmisoovitused
> Kultuuririkkuse aasta teatrisoovitused
Oleme tänulikud, kui kasutad kultuuririkkuse märkamiseks, väärtustamiseks ja hoidmiseks teema-aasta sümboolikat. Selle mugavaks kasutamiseks pakume järgmiseid materjale:
> kultuuririkkuse aasta visuaalse identiteedi käsiraamat
> veebipõhises kujunduskeskkonnas Canva loodud tööfailid, mida saate tasuta täiendada ja seejärel endale salvestada:
> pildikogu, kust leiad sobivad tasuta kasutamiseks mõeldud fotod
Teretulnud on ka viitamine:
> teemaviitena – #kultuuririkkus #2024
> Facebooki kontole – @kultuuririkkuseaasta
> veebilehele – kultuuririkkus.ee
Kui kujunduste loomisel tekib küsimusi, millele jagatud infost vastuseid ei leia, siis palun esita need meile, kirjutades 2024@integratsioon.ee.
Kultuuririkkuse aasta tunnusgraafika lõi ja visuaalse identiteedi käsiraamatu töötas välja Eesti disainiagentuur Kala Ruudus. Vastavad tööd on rahastatud riigihanke korras Euroopa Liidu vahenditest.
Raamatukogureede on suhtlusklubi, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.
Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.
Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt. Kohtumised toimuvad septembrist kuni detsembrini.
Osalejate arv: 12
Korraldajad: Urve Luht
Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/13704?lang=et
NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus
Eesti on alati olnud koduks erinevatele rahvastele, nii nagu maailm on alati olnud koduks Eesti inimestele. Tänapäeval* elab Eestis 217 rahvusest inimesi, räägitakse 260 emakeelt, ollakse sündinud 175 riigis ja omatakse 151 riigi kodakondsust. Samal ajal elab üle ilma 165 000 – 200 000 eestlast ning Eestist pärit inimest. Seeläbi sündinud kogukondade kultuurilisi omapärasid mitmekesistavad veelgi keeled ja tavad, millega erivajadustega inimesed meie argielu rikastavad.
Erinevate kogukondade ja rahvaste omapärade koosmõjus sünnib Eesti kultuuririkkus. Just sellele Eesti inimesi ühendavale väärtusele pöörasime tähelepanu 2024. Aastal Kultuuriministeeriumi algatatud teema-aasta raames, mille korraldamine oli usaldatud Integratsiooni Sihtasutusele. Teema-aasta kandis nimetust „kultuuririkkuse aasta” ja selle eesmärk oli väärtustada erinevate kogukondade ja rahvaste omapäradest tulenevat kultuuririkkust ja seeläbi Eestit kui traditsiooniliselt kultuuririkkast ühiskonda.
Tasub teada:
> Riikide kultuurilise mitmekesisuse edetabelis on Eesti 83. kohal ja kuulub Euroopa riikide esikümnesse. Maailma rahvastiku ülevaates on reastatud 216 riiki elanikkonna rahvusliku koosseisu mitmekesisuse järgi. Euroopa riikidest edestavad Eestit vaid Luksemburg, Šveits, Moldova, Belgia, Liechtenstein, Läti, Bosnia ja Hertsegoviina, Monaco ning Andorra.
> Sel sajandil kasvas Eestis emakeelena räägitavate keelte arv rohkem kui kaks korda. Kui 2000. aasta rahvaloenduse andmetel rääkisid elanikud 109 emakeelt, siis 23 aastat hiljem peetud rahvaloenduse andmetel juba 260 emakeelt.
Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele
* Statistikaameti andmetel
