2025. aastal toimuv eesti keele õpet toetav koostöötegevuste sari „Eesti amps“ toob kokku eesti keelt õppivad täiskasvanud ja vabatahtlikud keeletoetajad. Sarja eesmärk on pakkuda vahetuid ja mitmekesiseid keelepraktika võimalusi, mille kaudu osalejad avastavad Eesti kultuuri, ajalugu ja igapäevaelu.

„Eesti amps“ on mõeldud täiskasvanutele, kes ei valda veel eesti keelt piisavalt hästi, kuid soovivad seda julgelt kasutada ja oma keeleoskust igapäevaelus rakendada. Kohtumised toimuvad loovas, toetavas ja sõbralikus keskkonnas, kus keelekasutus tekib loomulikult – tegutsedes, suheldes ja arutledes. Igas grupis osaleb kokku 15 inimest: 10 eesti keele õppijat ja 5 eesti keele vabatahtlikku, kes suhtlevad osalejatega ning toetavad keelelist arengut ja suhtlemisjulgust.

Kõik koostöötegevused lähtuvad põhimõttest, et keelt õpitakse kõige paremini koos tegutsedes. Igat kohtumist saadavad praktilised töölehed, päevikuülesanded ja vabatahtlikud eesti keele kõnelejad, kes toetavad suhtlust.

Iga tegevussari koosneb 10 kohtumisest, milles põimuvad eesti keel, kultuur, ajalugu, kirjandus ja igapäevaelu. Lisaks keeleõppijatele osalevad igas grupis ka vabatahtlikud keeletoetajad (eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel kõnelejad), kes aitavad keelepraktikat julgustada ja toetavad suhtlust.

„Eesti amps“ pakub väikeseid, kuid sisukaid ampsusid Eesti kultuurist ja keelest – neid, mis aitavad keelekasutajal tunda end osana meie ühisest loost.

Vabamu: vabaduse, vastupanu ja demokraatia lood

Tallinnas viib koostöötegevusi läbi Vabamu, kelle kohtumised toovad fookusesse Eesti lähiajaloo, demokraatia toimimise, väärinfo, vabaduse tähenduse ning inimõigused. Teemad avanevad muuseumitundide, arutelude, mänguliste harjutuste ja praktiliste tööde kaudu.

Osalejad tutvuvad isikulugudega, külastavad näitusi ja võtavad osa loomingulistest tegevustest. Igal kohtumisel kasutatakse metoodikaid, mis toetavad aktiivset osalemist ja eesti keele julget kasutamist.

Jõhvi Keskraamatukogu: eesti kultuuripilt Ida-Virumaal

Ida-Virumaal pakub koostöötegevusi Jõhvi Keskraamatukogu, kus keeleõpe põimub visuaalkunsti, kirjanduse, muusika, pärimuse ja teatriga. Igas tunnis käsitletakse üht Eesti kultuuriilmingut – näiteks eesti skulptuuri, rahvariideid või filmikunsti.

Osalejad loovad ise pisiplastikat, õpivad rahvamuusikainstrumente mängima, lavastavad lühifilme ning saavad teadmisi Eesti kultuuriloo eri tahkudest. Iga kohtumine on praktiline ja toetab aktiivset suhtlust, loovust ja keelelist eneseväljendust.

Rakvere Raamatukogu: keskkond, liikumine ja kogukond

Lääne-Virumaal korraldab „Eesti ampsu“ kohtumisi Rakvere Raamatukogu, kes võtab fookusse kogukonna, loodusteadlikkuse ja pärandikultuuri. Tegevused toimuvad nii linnas kui looduses: osalejad külastavad taaskasutusnäitust, võtavad osa tantsupeost, osalevad ravimtaimede töötoas, keraamikaringis, loodusmatkadel ja kultuuriloolistel ringkäikudel. Sarja lõpetab ühine filmiõhtu ja toiduvalmistamine, mis pakub võimalust teha kokkuvõtteid ja jagada kogemusi.

Tegevuste läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist+ rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevusest 3.4.4.5 Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele kasutamist toetavad tegevused.

“Eesti on olnud kodu alates päevast, mil siia saabusin,” räägib Pakistanist pärit Estonian Business Schooli (EBS) doktorant ja nooremteadur Hira Wajahat Malik, kes tuli Eestisse elama oktoobris kaks aastat tagasi. Siin kogetu ja nähtu lükkasid kiiresti ümber kõik eelarvamused, mis tal Eesti kohta olid.

“Ootasin, et Eesti on vali, mitte eriti puhas ning et siin on ilma keelt oskamata keeruline inimestega kontakte luua. Mul oli meeles mulje mõnest teisest Euroopa riigist, kus olin käinud, ja arvasin, et Eesti on samasugune,” meenutab Hira mõtteid enne Eestisse kolimist. 

Ent nii EBSi kolleegide kui ka teiste kohatud inimeste soe vastuvõtt tõestasid muud. “Vastupidiselt ootustele saabusin hoopis nooruslikku ja innovaatilisse riiki, mis on julge ja avatud uutele ideedele. Mulle väga meeldib, et inimesed hindavad sind siin selle järgi, mida oskad ja kuidas saad panustada, mitte selle järgi, kust pärit oled,” tunnustab ta eestlaste suhtumist välismaalt tulnutesse.

Eestisse roheteemadega tegelema

Koduriigis Pakistanis töötas Hira partnerina konsultatsioonifirmas, mis keskendus sotsiaalsele mõjule ja innovatsioonile. Seal sai ta teha koostööd erinevate ülemaailmsete organisatsioonide ja ettevõtetega (nagu Aasia Arengupank, Maailmapank, Maailma Looduse Fond jpt) ning valitsustega mitmetes kliima- ja sotsiaalse innovatsiooni ja mõjuga seotud projektides. Lisaks õpetas ta ülikoolis ja juhendas ettevõtteid teemadel, mis puudutasid jätkusuutlikku äritegevust. 

Enam kui kümme aastat intensiivset tööd konsultatsioonifirmas seljataga, tundis ta, et on õige aeg astuda doktorantuuri. “Kandideerimisavaldusi tehes leidsin EBS-ist programmi, mis kattus mu huvidega. Kui mind doktoriõppesse vastu võeti, tundus loomulik teha otsustav samm kolida Pakistanist Eestisse,” räägib naine elumuutva otsuse tagamaadest. 

Lisaks teadustööle õpetab ta EBS-is bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid ning on juba kaasa löönud mitmetes valdkondlikult olulistes projektides, muu hulgas teinud koostööd näiteks Eesti Rohetehnoloogiate Liidu (Estonian Cleantech Association) ja RoheTiigriga. 

Tugi nii sõpradelt kui riigilt

“Muidugi vajas pisut harjumist mõte kolida elama riiki, mis on 20 korda väiksem kui sinu kodulinn,” muigab Hira, kuid lisab, et siinne rahu, turvalisus ja tervislik elukeskkond aitasid Eesti kiiresti omaks võtta.

Olulist tuge elu sisseseadmisel uuel kodumaal on ta saanud kolleegidelt ja teistelt eestimaalastelt – nii kohalikelt kui hiljuti siia kolinutelt –, kuid suurem osa kohanemiseks vajalikust infost pärines riiklikust kohanemisprogrammist “Settle in Estonia”.

“Kuigi teised välismaalastest sõbrad said jagada kogemuslikku nõu, oli Integratsiooni Sihtasutuse ja “Settle in Estonia” kohanemisprogrammi kaudu saadud juhiste järgimine minu jaoks lihtsaim viis vajalike teenuste ja toe saamiseks ning kiireks kohanemiseks eluga Eestis,” toob ta välja uussisserändajatele loodud programmi kasu. 

Võimestav eesti keele õpe

Ka eesti keelt hakkas ta õppima just kohanemisprogrammi raames. Naine märgib, et keeleõpe on andnud talle enesekindluse nii suhtluses oma õpilastega kui ka külastades kohti Tallinnast väljaspool, kus inglise keel ei pruugi olla eelistatud suhtluskeel. 

Eriliselt on talle meelde jäänud osalemine doktorantide konverentsil, kus eestikeelsed ettekanded olid sünkroonselt tõlgitud inglise keelde. “Mõistsin, et saan räägitust paremini aru ja nautisin ettekandeid rohkem, kui kuulasin esinejaid eesti keeles, mitte tõlget. Kui poleks olnud “Settle in Estonia” kohanemisprogrammi, ei oleks see olnud võimalik.”

Hira soovitab kõigil, kes Eestisse kolivad, võtta aktiivselt osa kogukonnaelust ja mitte peljata õppida eesti keelt. „Parim viis siin edukalt kohaneda on anda ühiskonnale sama palju tagasi, kui ise saad – olgu see oma aja, energia või teadmistega. See ei ole lihtsalt altruism. See on võimas viis lõimuda, luua sidemeid, saada sügavam arusaam eesti kultuurist ning avada oma kogemuse täielik potentsiaal,“ julgustab naine ka teisi kohanemisteekonnal olijaid ühiskonnaelus kaasa lööma.

Hira soovitused Eestis sujuvaks kohanemiseks:

1. Ära karda õppida eesti keelt. Alusta kohe, kui võimalus tekib – kohalikud inimesed austavad ja aktsepteerivad sind tänu sellele veelgi rohkem.
    
2. Osale aktiivselt avalikel üritustel ja tegevustes, näiteks festivalidel, kohalikel turgudel ning kogukonnaüritustel, mida korraldavad kohalikud omavalitsused ja kultuurikeskused.
    
3. Liitu oma tegevusvaldkonnaga seotud (eriala)liitudega, osale valdkondlikel üritustel ja võrgustikes.
    
4. Tee vabatahtlikku tööd erinevates organisatsioonides, näiteks keskkonnakorrastustel või kultuurisündmustel.

Suve suursündmused, Laulu- ja tantsupidu ning ESTO 2025, toovad Eestisse meie rahvuskaaslasi paljudest riikidest. Välismaal elavad eestlased esinevad laulukaare all ja Kalevi staadionil. ESTO ehk XIII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad aitavad tugevdada eestlaste ühtekuuluvustunnet. Sihtasutusel avaneb just nüüd suurepärane võimalus suhelda vahetult väliskogukondade esindajatega nõustamisteenuse kaudu. Toetame rahvuskaaslaste sidet Eestiga: nad saavad korraldada Eestis kohtumisi, tutvustada oma tegevusi www.globalestonian.com lehel ja osaleda keelelaagrites.

Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonnajuht Kaire Cocker meenutab:

Tulin Integratsiooni Sihtasutusse rahvuskaaslaste nõustajaks 2019. aastal, kui kodumaale hakkas üha enam naasma Eesti juurtega inimesi. Vajadus erinevate teenuste järele kasvas märgatavalt. Tõenäoliselt avaldas mõju ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta, mis pälvis tähelepanu kogu maailmas. 

Aasta hiljem jõuti valitsuses tõdemuseni, et rahvuskaaslastega kontakti hoidmine ja tugevdamine on strateegiliselt oluline. Valdkond, mida haldas pikka aega edukalt Kultuuriministeerium, anti üle Välisministeeriumile. Alustasime seejärel tihedat koostööd ning hea partnerlus Välisministeeriumiga jätkub tänaseni. Sihtasutuses oli selleks ajaks loodud juba eraldi rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkond, mida asusin juhtima. Praegu pakume teenuseid kolmes peamises suunas: toetame ja nõustame tagasipöördujaid, toetame rahvuskaaslaste kogukondi välismaal ning hoiame kontakti infoportaali www.globalestonian.com kaudu.

Üleilmse eestluse tegevuskava viime ellu koostöös mitme ministeeriumiga. Oleme saavutanud edusamme nii tagasipöördujate kui ka välismaal elavate rahvuskaaslaste toetamisel, mille oleme toonud välja olulise tegevussuunana ka sihtasutuse strateegias. Tänu sellele saame pakkuda senisest veelgi kvaliteetsemaid ja kliendi vajadusele põhinevaid teenuseid. 

Oleme suvesündmustel abiks

Rääkides käesoleva aasta plaanidest, siis suvised suursündmused toovad Eestisse küll korraga palju rahvuskaaslasi üle ilma, kuid see ajaaken on üsna lühike ja tegevusi on rohkelt. Kuna osalejatel on tihe ajakava, püüame omalt poolt olla paindlikud: külastame võimalusel sündmusi, kohtume kogukondade esindajatega, pakume vajadusel tuge ja abi, et kõik planeeritu kulgeks sujuvalt ja õnnestuks parimal viisil.

Väliseestlaste kollektiivid on pidanud tohutult pingutama, et esineda laulu- ja tantsupeol. Paljudel neist ei ole kohapeal professionaalseid juhendajaid. Sageli elavad kollektiivi liikmed küll samas riigis, kuid üksteisest väga kaugel, mis tähendab logistilisi väljakutseid ja ajakulu. Nende katsumused on olnud meie jaoks isegi hoomamatult suured. Just seetõttu on välismaalt tulnud esinejatele Eestisse laulu- või tantsupeole jõudmine emotsionaalselt erakordselt tähendusrikas. Tänavu ootame Eestisse laulma ja tantsima ligi 70 kollektiivi üle maailma.

Toetame aastaringselt

Lisaks suvesündmustele korraldame aastaringselt väliseestlastele traditsioonilisi laagreid ning tagasipöördunutele kogemuskohtumisi. Nendel kohtumistel suhtlevad osalejad omavahel vabas ja toetavas õhkkonnas ning jagavad isiklikke kogemusi Eestisse naasmise teekonnast. Laagrid mängivad olulist rolli just välismaal elavate nooremate rahvuskaaslaste seas. Laagris tutvustame Eesti kombeid ja tavasid, õpime koos eesti keelt ning aitame leida oma juuri. Kui noorel tekib tulevikus soov Eestisse pikemaks ajaks jääda, ei ole talle siinne eluolu tundmatu.

Hoidkem avatud meelt

Kui mõelda laiemalt, siis soovin, et Eesti inimesed suhtuksid avatud meelega nii välismaal elavatesse rahvuskaaslastesse kui ka tagasipöördujatesse. Me ei tea, mis on neid inimesi Eestist eemale viinud — on see õppimine, armastus, töö või muud elumuutused. Võiksime olla sallivamad kõigi suhtes, kes on otsustanud end Eestiga tihedamalt siduda või naasta Eestisse elama. Need on meie oma inimesed uute kogemustega!

Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonnajuht Kaire Cocker