Reedel, 30. mail avalikustame kohanemisprogrammi Settle in Estonia www.settleinestonia.ee lehel võimaluse ajutise kaitse saajatel registreerida end eesti keele  A1-, A2- ja B1-tasemekursustele. Tänasest on võimalik registreerida end kohustuslikele kohanemiskoolitustele. Nii kursused, kui ka koolitused on mõeldud ajutise kaitse saajatele ehk Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikele. Kursused on osalejatele tasuta.    

Kursused toimuvad õppeklassides Tallinnas, Tartus, Pärnus ja veebikeskkonnas. Kursused algavad erineval kellaajal – valikus on nii hommikul, päeval kui ka õhtul toimuvad kursused. 

Järgmine keeleõppegruppidesse registreerimine algab augusti lõppus.  

Registreerimiseks on vajalik luua konto Settle in Estonia lehel. Pärast konto loomist saab end sobivale kursusele või koolitusele kirja panna  https://settleinestonia.ee/login.    

A2-tasemel keeleõppesse registreerimiseks on vajalik, et oleks läbitud A1-tasemel eesti keele kursus. Juhul, kui keelekursus ei ole läbitud Settle in Estonia kohanemisprogrammi raames, siis on vajalik esitada A1-taseme eesti keele kursus. Samuti kehtib B1-tasemel kursusele registreerumisel nõue, et eelnevalt peab olema läbitud eesti keele A2-tasemel kursus. Juhul, kui varasemalt läbitud eesti kursus onläbitud Settle in Estonia Settle in Estonia programmi kaudu, siis pole eesti keele tunnistust kursuse läbimise kohta vaja esitada. Juhul, kui eesti keele A1-tasemel kursus mahus 100 akadeemilist tundi  või A2-tasemel mahus 150 akadeemilist juhendatud tundi või B1-tasemel mahus 250 akadeemilist tundi on läbitud mujal (näiteks Töötukassa kaudu, ülikoolis või mõnes järgnevatest keelekoolidest https://bit.ly/keeleamet), siis palun saatke eesti keele kursuse läbimise kohta tunnistuse koopia e-postile info@settleinestonia.ee.   

Kohanemiskoolitusel käsitletakse ka Eesti riigi alusväärtusi, elanike õigusi ja kohustusi. Kohanemisprogrammis osalemine on ajutise kaitse saajale kohustuslik. Koolitusel on võimalus osaleda erinevates Eesti piirkondades või veebiõppes. Kohanemiskoolitused toimuvad eraldi ukraina ja venekeelsetes gruppides.  

Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest. 

У п’ятницю, 30 травня, на сайті програми адаптації Settle in Estonia www.settleinestonia.ee буде оприлюднено можливість для осіб, які отримали тимчасовий захист, зареєструватися на курси естонської мови рівнів A1, A2 і B1. Відсьогодні можна зареєструватися на обов’язкові курси адаптації. І курси, і навчання призначені для осіб, які отримали тимчасовий захист, тобто біженців з України, що прибули до Естонії. Курси є безкоштовними для учасників.

Курси проводяться в навчальних аудиторіях у Таллінні, Тарту, Пярну, а також в онлайн-форматі. Заняття починаються в різний час — можна обрати ранкові, денні або вечірні курси.

Наступна можливість зареєструватися на мовні курси буде в кінці серпня.

Для реєстрації необхідно створити обліковий запис на сайті Settle in Estonia. Після створення облікового запису можна буде записатися на відповідний курс або навчання за посиланням: https://settleinestonia.ee/login.

Для реєстрації на курс рівня A2 необхідно пройти курс естонської мови рівня A1. Якщо курс не був пройдений у рамках програми адаптації Settle in Estonia, тоді потрібно надати сертифікат про проходження курсу рівня A1. Так само для реєстрації на курс рівня B1 потрібно попередньо пройти курс рівня A2. Якщо попередні курси були пройдені через програму Settle in Estonia, подавати сертифікат не потрібно. Якщо курси рівня A1 (обсягом 100 академічних годин), A2 (150 годин) або B1 (250 годин) були пройдені в іншому місці (наприклад, через Касу з працевлаштування, університет або одну з мовних шкіл, перелічених за посиланням: https://bit.ly/keeleamet), будь ласка, надішліть копію сертифіката про проходження курсу на електронну адресу: info@settleinestonia.ee.

На курсах адаптації розглядаються основні цінності Естонської держави, права та обов’язки мешканців. Участь у програмі адаптації є обов’язковою для осіб, які отримали тимчасовий захист. Курси адаптації проводяться окремо українською та російською мовами.

Програма адаптації співфінансується Європейським Союзом та з державного бюджету.

Juba kuuendat aastat pakkus Integratsiooni Sihtasutus eesti keele õppijatele võimaluse vestelda mentoritega ehk vabatahtlikega, kes valdavad eesti keelt emakeele tasemel. Tänavu vestles Keelesõbra programmis seni suurim eesti keele sõprade arv: 1018 õppijat ja 981 mentorit moodustasid 1023 keelesõprade vestluspaari. 

„Keelesõprus näitab, kui oluline on võtta aega üksteisega suhtlemiseks – leiame üha rohkem ühist nii keeles kui ka meeles. Sel kevadel on 1999 inimest Eestist ja kaugemaltki leidnud igapäevaste tegemiste kõrvalt kasvõi tunnikese nädalas, et vestelda eesti keeles kõikvõimalikel teemadel – olgu need siis pere toimetamised, muljed elamustest, päevakajalised uudised või uued raamatud. Nendes dialoogides on õppijad muutunud eesti keele kasutamises julgemaks ja mõlemad keelesõbrad teineteisele arusaadavamaks, seeläbi aga ka sidemed Peipsiveerest Kihnuni ja Keilast Tõrvani tugevamaks“, ütles Keelesõbra programmi juht ja Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Ave Landrat.

Tänavu osales Keelesõbra programmis 1018 eesti keele õppijat, kes ühinesid sellega avaliku registreerimise alusel. Eesti keelt aitasid neil harjutada 981 mentorit, kes osalesid programmis vabatahtlikena. Suhtluskeele harjutamiseks vesteldi paarides kõikvõimalikel teemadel vähemalt korra nädalas veebis, telefonitsi või kokkusaamistel. Mõned mentorid olid toeks mitmele keeleõppijale.

„Aastast aastasse kasvav keelesõprade arv kinnitab, kuivõrd vajalik on keeleõppijaile võimalus eesti keeles vestelda. Rõõm on, et nendele toeks on vabatahtlikud, kellest suur osa teeb kaasa juba mitmendat korda. Näeme, et sageli jätkub suhtlus ka pärast programmi ja muutub tõeliseks sõpruseks. Selliste vestluste ja kohtumiste kaudu leiavad erineva emakeelega kaasmaalased omavahel palju rohkem ühist, kui ennem arvasid. Suur aitäh kõigile vabatahtlikele, kes on leidnud aega eesti keele õppijate toetamiseks ja julgustamiseks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. 

Keelesõpru viis kokku ja aitas neil vestlemiseks parimad lahendused leida neljaliikmeline meeskond. Lisaks toetasid nad mentoreid asjakohaste nõuannete ja sobilikke õppematerjalidega, toetudes paljuski oma varasemale Keelesõbra programmis osalemise kogemusele. 

Integratsiooni Sihtasutus algatas Keelesõbra programmi 2020. aastal, et pakkuda keeleõppijatele eriolukorra tõttu ära jäänud suhtluskeele harjutamiseks mõeldud ürituste asemele võimalusi jätkata keele praktiseerimist veebi vahendusel. Praeguseks on programmist osa võtnud kokku 7 364 keelesõpra.  

Keelesõbra programmi viime läbi Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toel ning kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 raames.

Ülevaade Keelesõbra programmi kuuendast hooajast:

Integratsiooni Sihtasutus alustab sel suvel rahvusvähemuste huvikoolide emakeele- ja kultuuriõppe toetamist. Toetamise aluseks on haridus- ja teadusministri määrus "Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord", mis jõustus 27. aprillil 2025 ning millega liigub toetuste jagamine Haridus- ja Teadusministeeriumilt üle meie sihtasutusele.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte emakeele õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele. Toetuse abil korraldatakse rahvusvähemuste huvikoolides lastele ja noortele nende emakeele ehk rahvusvähemuse keele ja kultuuri õpet. Selle eesmärk on pidada rahvusvähemuste kultuuritraditsioone laste ja noorte seas elujõulisena ning kaasata noori enam oma rahvusgrupi kultuuriseltside tegevustesse.

Eestis elavatele etnilistele vähemustele on tagatud nende keele ja kultuurilise eripära säilitamise võimalused, seda eeskätt lastele ja noortele emakeele ja kodukultuuri õppimise kaudu. Rahvusvähemuste keelte ja kultuuride hoidmine rikastab ühiskonda, aitab säilitada kultuurilist pärandit ja kujundada noortest tugeva identiteediga ühiskonnaliikmed. 

Integratsiooni Sihtasutus on rahvusvähemuste huvikoole ja nende poolt korraldatavat emakeeleõpet toetanud juba alates 2003. aastast. Aastatel 2018-2024 kandus toetuste eraldamine üle Haridus- ja Teadusministeeriumisse ning alates käesolevast aastast tegeleb sellega taas meie sihtasutus.

Eraldatud toetuste eest on huvikoolid lisaks õppetööle korraldanud muuseumite ja näituste külastusi, käidud on etendustel, korraldatud rahvuspühade tähistamist, soetatud õppematerjale ja rahvariideid ning palju muud.

2024. aastal sai riigilt toetust 33 rahvusvähemuste huvikooli.

Kuni 2. juunini on meie veebilehel avatud taotlusvoor: Taotlusvoor „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks“ | Integratsiooni Sihtasutus