Uudiskiri: aprill 2022

Sisukord

Irene Käosaar: uued ajad ja uued väljakutsed

Eesti keele õppimise võimalused Ukraina sõjapõgenikele

Eesti on tagasipöördujatele mitmel moel toeks

Narva keelemaja pakub mitmekülgseid õppevõimalusi ja laieneb Lüganuse valda

Tallinna eesti keele maja avas uued suhtluskanalid ja alustas koostööd Maardu linnaga

Suveperioodil pakuvad eesti keele majad erinevaid meeleolukaid keele harjutamise võimalusi

Soovitame materjale iseseisvaks eesti keele õppimiseks!

Narva eesti keele maja eestvedamisel valmivad film ja raamat

Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkond on nüüd avatud

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Maakonnakeskustes toimuvad rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad

Meie hanked ja taotlusvoorud

 

Irene Käosaar: uued ajad ja uued väljakutsed

Kahjuks, ei ole maailm pärast 24. veebruari enam kunagi endine. Ka Integratsiooni Sihtasutuse igapäevane töö on seoses Ukraina põgenike saabumisega muutunud. Oleme korraldamas rekordarvu tasuta eesti keele kursuseid tasemel A1 – juunist pakume heade partnerite toel 10 000 tasuta keeleõppe kohta. Koostöös partneritega koordineerime infojagamist Ukrainast saabujatele, et oleksime võimalikult kiiresti kõik siin Eestis ühtses inforuumis.

Samas on väga oluline jätkata meie seniseid tegevusi, et Eesti püsielanikud saaksid sarnaselt veebruarieelsele ajale osaleda keeleõppes ning teistes meie tegevustest, seega jätkame kõiki tegevusi. Lõimumise laiemad eesmärgid, ehk sidusa ühiskonna toetamine, ei ole muutunud ja seega on oluline hoida kõiki Eestimaa elanikke ühes kultuuri- ja komberuumis.

Minu aeg Integratsiooni Sihtasutuses on selleks korraks läbi saamas. Alustasin selles asutuses tööd 2000. aastal, aastatel 2007 – 2017 (kui töötasin Haridus- ja Teadusministeeriumis) oli sihtasutus üks minu olulisimaid koostööpartnereid, kuulusin ka sihtasutuse nõukokku. 2017. aastast olen olnud asutuse juhataja. Tegin enda jaoks olulise ja väga keerulise otsuse ning asun üles ehitama Narva Eesti Riigigümnaasiumi. Lõimumine on minu südameteema ja haridus on midagi, mis on selle valdkonna alustala – seega jään valdkonda, kuid võtan alates juunikuust vastu uue väljakutse.

 

Eesti keele õppimise võimalused Ukraina sõjapõgenikele

Integratsiooni Sihtasutus ja meie eesti keele majad valmistavad Ukrainast saabunud põgenikele ette võimalusi algtaseme eesti keele õppeks ning pakuvad keeleõppe- ja kohanemisalast nõustamist.

Suvest käivituvad ajutise kaitse saajatele kuni 10 000 õppekohaga A1-taseme eesti keele kursused ja kohanemisprogramm. Neile eesti keele kursustele saab registreeruda pärast seda, kui inimene on saanud elamisloa ajutise kaitse alusel ning PPA on saatnud talle teavituskirja keeleõppes osalemise võimaluse kohta. Lisaks A1-taseme keeleõppele alustab riik suve alguses ajutise kaitse saajatele ühepäevase kohanemisprogrammi pakkumist.

Eesti keelt saab iseseisvalt õppida erinevate tasuta portaalide ja rakenduste abil: www.integratsioon.ee/iseseisev-ope-ja-oppematerjalid. Eesti keele majad pakuvad veebi teel tuge neile sõjapõgenikele, kes on alustanud iseseisvat eesti keele õpet ning vajavad praktilist nõu keeleõppe planeerimise, abistavate materjalide, keeleõppe tehnikate ja motivatsiooni hoidmise osas. Veebinõustamisel osalemiseks palume võtta ühendust Integratsiooni Sihtasutuse nõustajatega tasuta telefonil 800 9999 või info@integratsiooniinfo.ee.

Ajutise kaitse saajad on oodatud ka Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisele, mille käigus aidatakse valida keele õppimiseks ja harjutamiseks sobivaimad võimalused. Lisaks toetavad nõustajad infoga muudel kohanemisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta. Nõustamiseks palume aeg kokku leppida e-posti info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefoni 800 9999 (välisriigist helistades +372 6599025) teel. Nõustamisi viime läbi nii vahetult kui ka e-kanalite kaudu (Skype, Zoom, Teams).

Eesti riik pakub sõja eest siia tulnud Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvalist peatuspaika, haridust, tuge töö leidmisel ning erinevaid teenuseid. Vastav info on koondatud kriis.ee lehele. Lisainfo sõjapõgenikele mõeldud Integratsiooni Sihtasutuse teenuste kohta on leitav SIIT

 

Eesti on tagasipöördujatele mitmel moel toeks

Integratsiooni Sihtasutus annab infot ja nõustab tagasipöördujaid, kellel on tekkinud huvi ja soov taas Eestisse elama tulla ning ka neid, kes on juba alustanud uut elu Eestis.

Aastas tuleb kodumaale tagasi ligi 7000 eestlast. Veebruaris muudeti soodsamaks rahalist abi vajavatele lastega peredele mõeldud tagasipöördumistoetuse tingimusi. Erinevalt varasemast saavad toetust taotleda ka need, kes on Eestist eemal elanud vaid seitse aastat – varem oli selleks piiriks kümme aastat. Pikka aega võõrsil viibimise nõuet ei kohaldata kuni 40-aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud inimestele – varem oli vanusepiiriks 30 aastat.

Jätkuvalt organiseerib Integratsiooni Sihtasutus kogemuskohtumisi, kus saab vajalikku infot ja tuge oma elu paremaks korraldamiseks Eestisse kolimisel, kuulata, kuidas tagasipöördujad on Eestis kohanemisel hakkama saanud ning leida kontakte sarnase taustaga inimestega. Tasuta veebikohtumised toimuvad kaks korda kuus esialgu juunini. Info ja registreerumine: www.integratsioon.ee/kogemuskohtumised.

 

Narva keelemaja pakub mitmekülgseid õppevõimalusi ja laieneb Lüganuse valda

Narva eesti keele majas alustas veebruaris keeleõpet 16 uut rühma kokku 256 õppijaga, lisaks pakutakse ka häälduse ja eesti kultuuri erikursusi. Lisandusid uued osaoskuste kursused: mänguline grammatika algajatele, rännakud läbi Eestimaa ja väitluskursus.

Märtsis liitus Narva eesti keele maja meeskonnaga Lüganuse valla piirkondlik koordinaator Signe Viilop, kelle juhtimisel luuakse Kiviõlis eesti keele maja ametlik esindus. Seal hakatakse pakkuma keeleõppe rätseplahendust 250 tasuta õppekohale ja lisategevusi mõnusas õhkkonnas keele harjutamiseks.

Narva eesti keele maja tunnustati Aasta kultuurisündmuse auhinnaga kooslaulmispeo “Sõida tasa üle silla” korraldamise eest ja lisaks ka Eesti keele mainekujundajate konkursil innovaatiliste ideede rakendamise eest keeleõppes. Uuenduslike ideede ilmekaks näiteks on taskuhäälingu saated, kus õpetajad Julia ja Pille arutlevad rõõmsas dialoogiformaadis eesti keele kõne nüansside üle, võrreldes eesti ja vene keele grammatika ja sõnavara iseärasusi, aga ka keeleõpet toetava Tandemkoori teise hooaja tegemised.

 

Tallinna eesti keele maja avas uued suhtluskanalid ja alustas koostööd Maardu linnaga

Tallinna eesti keele maja on töötanud selle nimel, et oma klientidele veelgi lähemale jõuda. Tänu omanimelise Facebooki lehekülje avamisele, blogi pidamisega alustamisele ja ka Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna valmimisele on keelemaja tegevused jõudnud rohkemate inimesteni.

Aprillis alustati tihedat koostööd Maardu haridusjuhtidega, et motiveerida linna lasteaedade ja koolide õpetajaid Tallinna keelemaja tegevustest osa võtma. Teine suurem pilootprojekt "Lastevanemate kool" käivitati koos Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiga, et toetada keelekümblusklassi laste vanemaid kohanemisel eesti keele- ja kultuuriruumis.

Raamatukoguaasta valguses on väga hästi vastu võetud erikursus "Kirjutame koos", mille raames on toimunud põnevad kohtumised kirjanikega nii raamatukogudes kui ka teistes kultuurikantsides- David Vsevioviga kohtuti Vabamus, Adam Culleniga Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis, Loone Otsaga Kännukuke raamatukogus ja Valdur Mikitaga Tallinna eesti keele majas. Eesti keele praktiseerimist võimaldavaid tegevusi pakutakse aga väga erinevate huvidega keeleõppijatele.

 

Suveperioodil pakuvad eesti keele majad erinevaid meeleolukaid keele harjutamise võimalusi

Suvesooja saabudes pakume keelepraktika võimalusi rohkem ka vabas õhus – nii ekskursioone, matku, väljasõite kui ka laagreid Narvas, Tallinnas ja üle Eesti.

Narva keelemaja kutsub kõiki juba 6. mail Narva Teaduse päevale, kus Eesti tuntuimad teadlased aitavad uurida ümbritsevat ja õppida paremini tundma Narva jõge, selle elanikke ja samuti neid, kes elavad jõe kallastel: linde, nahkhiiri ja inimesi. Toimuvad ekskursioonid, loengud ja kontserdid. Lisaks oodatakse keeleõppijaid osalema ka Ida-Virumaa põnevaid kohti tutvustavatel keelematkadel ja eesti-vene tandemlaagris, kus aidatakse üksteisel eesti ja vene keelt õppida ning praktiseerida.

Tallinna eesti keele maja korraldab juunis keeleõppijatele väljasõidud Aegna ja Prangli saarele, keeleõppelaagri Lahemaal ning suhtlusklubi "Keeleõpe Meremuuseumis" viib laevaga Tallinna lahele. Ka augustis korraldatakse kõnekeelt rikastavaid väljasõite, toimub eesti-inglise tandemlaager Palamusel ning väljasõit Põltsamaa roosiaeda ja mõisatesse. Kliente oodatakse ka teistesse jätkutegevustesse suvist ilma nautima, eesti keelt harjutama ja uusi tutvusi leidma.

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda siin integratsioon.ee/kalender. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna integratsioon.ee/iseteenindus kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja jälgijaks!

 

Soovitame materjale iseseisvaks eesti keele õppimiseks!

Neile, kes soovivad eesti keelt iseseisvalt selgeks õppida, on loodud rida arvuti- ja nutiseadmepõhiseid õppematerjale, mis on abiks nii päris algajale kui ka edasijõudnud õppijale.

Oleme oma kodulehele kogunud valiku tasuta eesti keele õppe materjalidest: www.integratsioon.ee/iseseisev-ope-ja-oppematerjalid.

Need rakendused ja materjalid on abis iseseisval õppel, toeks keelekursustel osalejatele ning hea võimalus hoida keeleoskus aktiivsena ka suvepuhkuste ajal.

 

Narva eesti keele maja eestvedamisel valmivad film ja raamat

Narva keelemaja käivitas märtsis kaks põnevat projekti, mille tulemusel valmivad sügiseks lühimängufilm “Valik”, mille tegevus toimub 1999. ja 2017. aasta Narvas, ning keeleõpet toetav raamat, mis jutustab loo kultuuride kohtumisest.

27. märtsil alustas Narva eesti keele maja filmiakadeemia, mis jagab eesti keele õppijatele teadmisi filmikunsti ja näitlemise alalt ning annab hea võimaluse harjutada eesti keelt. Iganädalastel kohtumisel saavad osalejad harjutada professionaalide käe all enese väljendamist ning leida uusi kontakte nii narvakate kui ka filmiinimeste seast. Parimad kooli lõpetajad saavad rolli lühimängufilmis "Valik", mis esilinastub selle aasta sügisel. Põhiõppes enam osaleda ei saa, küll aga võivad soovijad liituda vabakuulajana.

Samuti kutsume osalema ühisprojektis “Kirjutame KOOS raamatu” ja saatma lühikesi meeldejäävaid lugusid kohtumistest eestlaste ja teiste kultuuride esindajate vahel. Lood kogutakse kokku ja vormistatakse eluliseks ja köitvaks raamatuks, millest saab ka abimaterjal eesti keele õppijatele. Osalema on oodatud nii eestlased kui ka inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel. Lugusid oodatakse hiljemalt 15. maiks 2022.

 

Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkond on nüüd avatud

Avasime veebilehel integratsioon.ee iseteeninduse, miskaudu saab mugavalt oma keeleõpet planeerida ning ennast ise eesti keele kursustele, keelepraktika üritustele ja muudele teenustele registreerida.

Iseteenindus annab keeleõppijale võimaluse paremini orienteeruda Integratsiooni Sihtasutuse pakutavates tasuta eesti keele õppe võimalustes, valida nende seast välja just need, mis vastavad keeleoskuse taseme, asukoha ja aja eelistustele, ning registreeruda endale sobival ajal; samuti saada automaatteavitusi saabuvatest teenustest. Kasutajale avaneb ülevaade läbitud õppetegevustest, nende tulemustest ning tulevikuks planeeritud sündmustest.

Iseteenindusse sisenemiseks on vaja end Eesti ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil identifitseerida. Klientidel, kellel puudub veebipõhise iseteeninduse kasutamise võimalus, aitavad keeleõppe võimalusi valida ja neile registreeruda sihtasutuse nõustajad tasuta telefonil 800 9999 või aadressil info@integratsiooniinfo.ee. Rohkem infot: integratsioon.ee/iseteenindus.

 

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Kuni 1. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimumisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

  • Lõimumise raudvara (Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus)
  • Aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine)
  • Aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
  • Aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

 

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursile on oodatud projektid või tegevused, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 1. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt augusti lõpuks sel aastal, lõimumise raudvara kategooria pole ajaliselt piiratud.

Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2021.-2022. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2022. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

 

Maakonnakeskustes toimuvad rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad

Alates märtsist toimuvad üle Eesti rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad, kus ka Integratsiooni Sihtasutus tutvustab kohalike omavalitsuste ja nende poolt hallatavate asutuste töötajatele oma nõustamisteenuseid ja -materjale.

Teabepäevade eesmärk on toetada kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste töötajaid nende igapäevatöös, tutvustades riigi poolt pakutavaid tegevusi ja võimalusi tagasipöördujatele, uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele. Näiteks räägime eesti keele õppimise võimalustest, kohanemisprogrammist, elamislubadest, sihtgruppidele suunatud toetustest ja nõustamisteenustest ning tutvustame neid teenuseid koondavat veebikeskkonda Linda.

Juba on toimunud teabepäevad Põlva-, Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Raplamaal. Selle aasta jooksul toimuvad teabepäevad kõikide maakondades.

Teabepäevi korraldab Johannes Mihkelsoni Keskus koostöös Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga ning neid kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium.

 

Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore

Keeleõppe korraldamiseks on avatud riigihanked "Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitus vähelõimunud täiskasvanud püsielanikele ja uussisserändajatele", „Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele“ ja „Eesti keele kursused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.“ Riigihangetega otsime endale partnereid lõimumisalase rahvusvahelise konverentsi korraldusteenuse tellimiseks ja väliseesti noorte keelelaagri korraldamiseks. 21. aprillil kell 23.59 saabub tähtaeg taotluste esitamiseks taotlusvoorus „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused.“

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.